peaaegu kõik suured teaduslikud ülesanded ning võtsid kasutusele õiged teaduslikud meetodid. Kreeklased on teaduste rajamisel teinud ära väga suure töö, et me saame sellele toetuda veel tänapäevalgi. Nad on nii ühe kui ka teise teaduse vundamendi rajajad, vahel isegi mingi teadusala terve esimese korruse või hoone tiiva loojad. Matemaatikas Pythagorasest Archimedeseni; astronoomias Phalesest ja Pythagorasest Hippharhosese ja Ptolemaioseni; loodusteadustes Hippokratesest Aristotelese ja aleksandria anatoomideni; ajaloos Herodotosest Thukydidese ja Polybioseni; loogikas, poliitikas, moraalis, eetikas, esteetikas Platonist, Xenophontosest, Aristotelesest stoikute ja neoplatoonikuteni. Need inimesed armastasid mõelda ja ideedega mängida, pidades üle kõige lugu üldistamise, seostamise kunstist filosoofiast. Ateena polise kõrgajal oli linnriigis umbkaudu 30 000 elanikku. Peaaegu kõik tundsid kõiki, olid sõbrad või tuttavad
160 vastu võtnud pahameelega, mida nüüd vastus veelgi süvendas. Ta kummardus vader Tourangeau kõrva juurde ja ütles talle tasakesi, nii et ülemdiakon ei kuuleks: «Ma hoiatasin ju teid, et ta on hull. Aga te tahtsite teda siiski näha!» «Aga võib-olla on sel hullul õigus, doktor Jacqu«s!» vastas vader endisel toonil ja kibeda muigega. «Kuidas ise arvate,» vastas Coictier kuivalt. Siis aga pöördus ta ülemdiakoni poole: «Teie teete liiga kähku oma otsuseid, dom Claude, ja Hippokratesest * saate te sama kergesti jagu kui ahv pähklist. Arstiteadus unenägu! Arvan, et kui rohuteadlased ja mürrimeistrid * praegu siin oleksid, piiluksid nad teid kividega. Te eitate siis armujookide mõju verele, salvide mõju ihule! Te eitate siis lillede ja metallide igipõlist farmaatsiat, mida nimetatakse looduseks ja mis on loodud just selle põlise haige jaoks, kelle nimi on inimene!» «Ma ei eita,» vastas dom Claude külmalt, «rohutea-dust ega haigeid. Ma eitan arsti.»
annaabi.ee 
