selgusele jõuda. 5. Kuid emotsionaalne taust seletab vähe õppimise ja une seoste kohta. Palju huvitavam on viimati läbiviidud uuring, mille piires näitasid Standfordi ülikooli teadlased, et juba üks magamata öö mõjutab oluliselt õppimis- ja keskendumisvõimet. Nimelt kahandab üks magamata öö meeldejätmis- ja õppimisvõimet tervelt 12 % võrra. Miks see nii juhtub? Uute teadmiste omandamine toob kaasa aktiivse uute ajurakkude tootmise hippocampuse ajupiirkonnas. Et need uued rakud ellu jääks, vajab inimene und. Ja kui juba üks magamata öö on niivõrd märkimisväärse efektiga, siis julgen pakkuda, et kaks magamata ööd vähendaksid õppimisvõimet rohkem kui 2 korda ilmselt umbes poole võrra. Seega olen vastanud esimesele küsimusele ilma uneta targaks ei saa! 6. Nüüd aga jõuaksin oma essee teise olulise osani kas magamise ajal on võimalik ka uusi teadmisi omandada või teha avastusi
- Väikeaju o Purkinje rakkude vähesus väikeaju koores o Tagumiste sagarike (VI ja VII) ehituslikud iseärasused (hüpoplaasia), neid seostatakse tähelepanu iseärasustega - Suurajukoores o Geeniekspressiooni iseärasused - T sagara ülaosas ja prefrontaalkoores on piirkonnad sarnasemad kui peaksid olema - Amügdala e mandelkeha on lapsena suurem ja täiskasvanuna on neuroneid vähem - Hippocampus on lapsena suurem, hiljem kasv väheneb ning jääb alla normaalse Hippocampuse suurusele, puudutab paremas poolkeras olevat Hippocampust - Biokeemiliselt o ajus ebanormaalselt kõrge serotoniini tase, probleemid serotoniini tasemega ajus, see on seotud heaolu tasemega o Mitokondrite düsfunktsioonist tulenev ebapiisav energia tootmine Põhjused geenid/keskkond tasandil - Geneetilised tegurid o ei ole leitud ühte autismi põhjustavat geeni, tuvastatud on mitmeid, mis autismiga isikutel on kahjustatud (vt www.omom.org)
annaabi.ee 
