Rahamajandus kujunes suht kirjult, kuna igal linnal oli oma kaal ja vääring mündile. Kreeklased kasutasid suures osas hõbedat, väiksemates vääringutes pronksmünte. Varasemad nimetused kandusid üle müntidele: 6 obolost (pronksmünt) = drahma (peotäis raudvardaid), hõbemünt. Kreeka ühiskonna tipu moodustasid siiski aristokraadid. Nad olid suurmaa valdajad. Nende rikkuse moodustas mingi osana ka karjakasvatus. Hobustega seotud tugevalt. Hippioi- ratsamehed. Tööjõud ilmselt moodustus orjadest (ülikute majapidamistes olid Hesiodose järgi mujalt toodud orjad). Samas paljud talupojad olid võlasõltuvuses aristokraatidest. See tõi kaasa väikeomanike maavalduste mineku suuromaniku kontrolli alla. Ideoloogiliselt pidasid aristokraadid ennast paremaks. Nad olid aristoi- parim, kakoi- all, alumised. Kaloi k'agathoi- ilusad ja head. Aristokraadid olid sõjamehed. Sõjas neid otsustavat eelisrolli polnud, nad ei
obolost moodustus drachma (peotäis), kuus raudvarrast oli moodustanud selle täispeo ja see nüüd kandus üle sellele. Kreeka ühiskonna tipu moodustasid aristokraadid, ülikond, houste ja kaarikuga kujutati, selge ülemkiht, suurmaa valdajad, kui suur osa oli aristokraatide käes seda me ei tea. Nende rikkus moodustus ka karjadest, võisid olla karjakasvatajad, ideoloogiliselt seostasid hobusega (hippos), aristokraate nimeati ratsamehed, hobumehed hippioi. Sõltuv tööjõud moodustus valdavalt orjadest, kes olid hangitu dmujalt röövitud ja ostetud, 600 aastat eKr , athenas sel ajal leidsid aset soloni reformid , nendest poeemidest, ilmneb et athenas küllalt oluline osa talupoegadest oli lagenud võlasõltuvusse rikastest aristokraaditest, see tõi kaasa teatud osa väike omaniku maavaldustest mineku suuromanike kontrolli alla. Ideoloogiliselt need aristokraadid pidasid endid parimateks,
annaabi.ee 
