kas usaldada meeli või mõistust? „Ükskõik, kus nool ei asuks, on ta alati mingis punktis. Kui nool asub teatud punktis, siis ta ei liigu, sest võimatu on asuda ühel ajal mingis punktis ja liikuda.“ Edasi tuli kolmas põlvkond (u 490-430) Empedokles – algaineid on 4: maa, õhk, vesi, tuli. Algained on muutumatud, kõik maailmas koosneb nelja algaine kombineerumisel. Hüppab Etna vulkaani kraatrisse. Oluline mõju Hipokratesele. viimasena tuli Demokritos - ta viib süsteemi lõpuni: maailm koosneb paljudest väga väiksestest osadest – aatomitest. Need aatomid ei muutu, aga nad kombineeruvad pidevalt omavahel. Tegelikult ei olegi midagi muud kui aatomid ja tühjus. (aatomid on nagu legod, mida saab mavahel kokku panna ja asju ehitada). Ka inimese hing koosneb läbipaistvatest aatomitest. „Kõik on paratamatu, juhusega seletavad inimesed seda, mida nad veel ei tea.“ 2. Friedrich Nietzsche elu ja filosoofia
. Platon Eristas Keha ja vaimu. Hing ja Vaim on oemuselt sarnane kogu maailmale. Hing on igavene, tekkimatu, hävimatu, liigumatu ning ise on liikumise põhjuseks. Hing ideeline, keh aon tekkiv ja kaduv. Hinge tõelise olemuse moodustab Mõistus. Galenos (129-199) Vana-Rooma arst ja anatoom Toetus Hipokratese vaadetele. Loomade lahkamisele toetus Arvas, millistele haigustele vastav isiksusetüüp mis oli määratud keha vedelike järgi vastavalt Hipokratesele. Võib ka haigestuda teatud haigustesse vastavalt. Nägi, kui kehaline kui psüühiline haigus on kehalisel baasil. Tõi sisse Mikroobi- haiguse tekitaja mõiste. Haigus võib lokaliseerida ennast kuhugile kehasse. Rene Descartes (1596-1650) Haigus on seotud mingi halva teo või muu sellise eest. Arstiteadus oli madalseisus. Vaim ja Keha on omavahel lahutatud, kuid nende vahel on koostöö. Koostöö on piiratud. Vaim on mittematerjaalne
annaabi.ee 
