Tuntud funki stiili esitaja oli ansambel "Earth, Wind & Fire". 1970.aastateks oli helitehnika arenenud juba nii kaugele, et salvestatud muusika kvaliteet oli parem kui elava esituse oma . Nii et klubide omanikel oli palju kasulikum palgata üks diskor plaate keerutama, kui mitu muusikut mängima. Rõivastuskunst 1970. aastatel muutus mood kiiremini kui kunagi varem, isegi moeajakirjast võis lugeda, et selga sobib panna kõik. Nendesse aastatesse mahuvad hipimoe järellainetus, 1920. 1940. aastate retrostiilud, talupoja romantika, etno ja diskomood ning samuti punk, mis pani kümnendile punkti. Moodi lõid maitsetus, stiilistiihia, kits, vabameelsus ja eksperimenteerimislust. Mood oli vahend, mille kaudu sai oma tõekspidamisi väljendada. Meestemood muutus praktilisemaks, fraki tõrjusid välja lühemad kuued (sakod) ja moodi tulid erinevad sportlikud ja poolsportlikud riided. Mõjutatult
jopid) ja kapron (sukkpüksid). Meestel asendusid 1960. aastate lõpuks kitsad püksid alt laiadega. Mehed hakkasid kandma ka pikki juukseid. Naistemoes võidutsesid 1960. 7 aastate algul kaharad kleidid ja kümnendi lõpul miniseelikud. Seitsmekümnendate mood oli väga mitmekesine, populaarseks said krimpleenkangas ja platvormkingad, meile jõudsid ka hipimoe mõjud. Suureks muutuseks oli, et naised hakkasid kandma pikki pükse. Samas muutus riietus vabamaks ja noortepärasemaks, üldlevinud noorterõivaks said T-särgid ja teksased. Uued moesuunad tähendasid seni järgitud konservatiivse maitse ja moraali hülgamist ning Baltimaade, eriti Eesti aina selgemat olmelist eristumist ülejäänud Nõukogude Liidust. Noorsookultuuri märksõnaks oli disko, paljude haritlasnoorte elulaadi ja suhtlusringi oluliseks kujundajaks sai ehitusmalev (Viires 1998)
annaabi.ee 
