Otseselt kummalises ja kaugest igatsusest njuujorki (lk. 33) ja viskist mööda ei pääse (lk. 32). Õlutki juuakse (lk. 42) või kihutatakse sefilt autoga (lk. 45). Veel on rohkem või vähem armastusele pühendatut ning patustamise igatsus lõpus, et olla keegi teine. Raamat on linnakeskne, looduskirjeldusi peaaegu polegi. Mõtte- ja tundeluulesulam. Igapäevased asjad, päevauudisedki (lk. 6, 20) saavad sisekaemuseks. Iga eluline detail muutub kujundiks luuletuse keerulises kompositsioonis. Hipilikkus, ameerikalikkus, võib-olla vabad ja loomulikud lüürilised tunded, kergelt kusehõngused. Kogu ise on üles ehitatud Juhan Viidingu pealtnäha eklektilisusele segatud kaardipaki variant. Teatud aja tagant tulevad nad jälle esile: hobused, koerad, jumalad, viski, däss ning alati korduv naine. Rooste on ka suur pungi ja punkluule austaja, õnneks pole sellest miskit (peale varjatud ühiskonnakriitilisuse) tema kirjutistesse kandunud.
Lasteraamatud päris revolutsioonilised. ,,Kaelkirjak" poisil on sõbraks paeluss. ,,Kaka ja kevad" tegelased Näts, Sünnitavad Sokid, Kaka jne. 11. Sajandilõpu prosaistide ,,teine laine" (Heinsaar, Vadi, Barker jt). Mehis Heinsaar. 2001 esimene novellikogu ,,Vanameeste näppaja". Kriitika tajus teda eesti kirjanduse lunastajana, alternatiiviks realistlikule proosale. Tegevus Supilinnas, piir linna ja looduse vahel hägune. Juhuse osakaal on väga tähtis elus ja tegevustes. Hipilikkus, boheemlus, meelelisus, spontaansus (Tartu ühe uue boheemlaste põlvkonna sünd). Eeskujud: maagiline realism tegelik maailm, kus võib iga hetk midagi müstilist juhtuda; vene avangard (Daniil Harms) ebaloogiline absurdne maailm, omapärane huumoritunnetus, mis mõjuvad süngelt ja panevad mõtlema. Tal põimuvad bioloogiline ja maagiline maailm. Tähtsal kohal on evolutsiooniidee. Tähtis element on metamorfoos mingite tegelaste identiteet pole kindel, on lihtsalt muudetav või
annaabi.ee 
