natuke. Hinn hea inimene, tõi Miinale põlletäie riiet, aga Miina arvas et ta oleks võinud selle toomata ka jätta. Eide nina läks punaseks peas. Ta rääkis Miinale pika jutu ja esitas oma arvamusi. Nüüd ootas eit miina arvamust. Miina aga pööras pea seina poole, nii et nägu ei nähtud, siis pidas ta voki kinni ja keeras näo eidepoole tagasi. Miina ütles, et ta oleks nõus ennem minema surma nt vette hüppama või veski ratastevahele jooksma, kui Hinnule naiseks. Eideke kohkus. Ütles Miinale et ta ajab lolli juttu ja eks ta siis ise tea mis teeb, kui kunagi vavatüdrukuks jääb ja keegi naiseks ei võta. Miina tõusis, pani voki nurka ja ütles, Eit seda lootust jäta jälle. Parem elan vaesuses üksi elada kui külluses niisugusega koos, keda mu süda ei jõua armastada ega austada. Tema viisaka kombe eest ei anna ma mitte poolt punast kopikat. Meie ees on ta päris lambatall, aga seestpoolt kiskja hunt. Ma olen näinud kuidas ta
Lisaks oli Hinnul veel raha, millega oleks saanud veskit korda teha. Riinu käis Miinale Hinnuga peale, sest too tahtis veskist ära minna. Riinu ja Miina vaidlesid sel teemal. Riinu kartis, et tütreke jääb veel vanatüdrukuks. Miinale Hinn ei meeldinud, sest arvas, et Hinn on salalik. Ta oleval näinud kuidas Hinn teisele mehele kirvega kallale tahtis minna ja kuulnud seda, kuidas Hinn öösel ringi hiilib. Miina oleks pigem vanatüdrukuks jäänud, kui et Hinnule mehele läinud. Seepeale ei öelnud Riinu enam midagi vaid käskis magama heita, ise läks üles pööningule ja tõesti Hinnu ei olnudki. Riinu heitis tütre kõrvale kuid und ei tulnud. Talle tuli meelde, mil ta Hinnu toast kirstu avatuna leidis, seal sees olid riided, mida Hinn kunagi ei olnud kandnud ja veel palju raha. Riinu ei teadnud mida mõelda. Et kas Hinn tuli koos selle varaga või on ta hoopis varas. Hinn polnud rääkinud kunagi oma suguvõsast ega sellest, kus enne töötas
annaabi.ee 
