(U), metsamajanduslik tegevus (M) ja kasutamine (püük, küttimine, kalapüük, salaküttimine ja püük) (Kü) [1]. Kahepaiksete arvukus on saartel suurem kui mandril. See on ilmselt tingitud asjaolust, et saartel pole kunagi arendatud suurpõllundust ning enamasti on piirdutud vaid orgaaniliste väetiste kasutamisega [3]. Kemikaalid tapavad eelkõige kahepaiksete noorjärke. Eestis on küll kõik kahepaiksed looduskaitse all, kuid viis liiki nendest on hinnatut ohustatuseks: juttselg-kärnkonn, rohekärnkonn, mudakonn, järvekonn ja harivesilik, kuni aastani 1998. Tabel 1. näitab neid, millised liigid olid siis ohustatud, mis on nende elupaigad ja ohutegurid ning mis kategooriatesse need kahepaiksed kuuluvad. Tabel 1. Eesti ohustatud kahepaiksete elupaigad, ohutegurid ja kaitstus [1]. Liik Kategoori Elupaigad Ohutegurid Kaitsekategoori
kvaliteedis. Need olulisemad tunnused tuvastati nn “tähtsuse reitingu” järgi – vastajatel paluti märkida, kui tähtis iga tegur nende jaoks rahulolu hindamisel kogu teenuse kvaliteediga on. Tabelis 1 on kokku võetud küsitletute poolt kõige olulisemaks hinnatut tegurid – kõige olulisemaks hinnati lennuturvalisust. Tähtsuselt järgmistena toodi ära pagasikäitlus ja konkurentsivõimeline hind. Saadud tulemused erinevad oluliselt Gourdin and Kloppenborg (1991) and Young et al. (1994) uuringute tulemustest, kes leidsid, et ümberistumisvõimalused ja
annaabi.ee 
