nõudlusinflatsioon, inertne inflatsioon, majanduspoliitiline inflatsioon, välistest faktoritest tingitud inflatsioon ja loomulik inflatsioon. 2.1. Kuluinflatsioon Põhjuseks on tootmiskulude tõus. nt palgatõus, mis ei ole tingitud tootlikkuse kasvust, tootmissisendite kallinemine (tooraine hinnasokk maailmaturul) Hinnasokk tekib konkreetse kauba (nt nafta) järsust hinna tõusust, millel on kaasnev toime ka teiste kaupade hindadele. Kestvat inflatsiooni tuleb eristada ühekordsest hinnasokist. intressimäära tõus 2.2. Nõudlusinflatsioon Põhjuseks on liignõudlus. nt välised või kodumaised (sh avalik sektor) sokid 2.3. Inertne inflatsioon Oodatav (ennetav) inflatsioon vastab teatud määral eelneva perioodi inflatsioonile ning kajastub pikaajalistes töö- ja finantslepingutes. 2.4. Majanduspoliitiline inflatsioon Põhjuseks on tihti ekspansiivne rahapoliitika, eelarvedefitsiidi finantseerimine.
A k praegu eii saa deflatsioon kesta mõnest kuust kauem. 5. Disinflatsioon on inflatsioonitempo aeglustumine. Disinflatsioon ja deflatsioon võivad põhjustada ühiskonnale inflatsiooniga võrdselt probleeme. 6. Hinnasokk tekib mingi kauba (nafta, põllumajandussaaduste) järsust hinna tõusust, mis mõjutab ka teiste kaupade hindu. Kestvat inflatsiooni tuleb eristada ühekordsest hinnasokist. Hinnasokil on majandust läbiv mõju, ta võib põhjustada hinna tõusu mitme aasta vältel, sarnane kestva inflatsiooniga. 4 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Tüüpiline inflatsioon rahapakkumise suurenemise tõttu. Raha pakkumise mõju raha väärtuse ja hinna tasemele. Raha väärtus Hinna tase
annaabi.ee 
