valmistamise otsestest kuludest ka turule sisenemise kuludest ja ettevõtte püsikuludest. Seda strateegiat kasutatakse turul, mille jätkusuutlikkuses ei olda kindlad. · vaid toote valmistamise otseseid kulusid kattev hinnakujundus- lähtutakse sellest, et ekspordist ei lisandu täiendavaid kulutusi ja tootmismahu suurnemine vähendab tootmisega seotud kulusid. [ 1 ] Tähtis on tunnistada, et pole olemas mingit üht hinnakujundusstrateegiat, mis kehtiks kõigil juhtudel. Efektiivne hinnakujundus nõuab sageli segmenteeritud hinnakujundusstrateegia kasutamist. Segmenteeritud hinnakujundus tähendab eri turusegmentidele erisuguste hindade kehtestamist. See on mitme strateegia kokkusobitamine. [ 2: lk 77 ] Hinnakujunduspõhimõtteid määratledes võiks analüüsida alljärgnevaid küsimusi: · kui tihti tuleks hindu muuta? · kas toodete müümisel rakendada püsivalt madalat hinda või püüda kliente
Hinna ülempiir on tarbija nõudlus. 5. Alghinna määramine ehk hinnameetodi valimine Ettevõte võib kasutada ühte kolmest hinnakujunduspoliitikast või nende kombinatsiooni: kulukeskne meetod tarbijakeskne meetod konkurentsikeskne meetod 6. Lõpliku hinna fikseerimine ehk uue toote hinnakujundus Täiesti uute toodete turule toomisel on kasutatud kahte alternatiivset hinnakujundusstrateegiat: skimming ehk primaarse juurdehindluse strateegia ehk "turukoorimise strateegia" ehk turuammutamisstrateegia Selle strateegia alusel kehtestatakse uuele tootele kõrge alghind. penetration ehk turuhõlvamisstrateegia ehk "läbilöögi strateegia" Uuele tootele kehtestatakse madal hind, et tõmmata ligi lausturg ja võita võimalikult rohkem tarbijaid