kohtades, seega on oluline, et mõisad oleksid suunanud oma tegevuse looduse säästlikule kasutamisele. Samas on mõisatel võimalik oma klientidele pakkuda erinevaid loodusmatkasid ja muid looduses puhkamise võimalusi. 1.3 Toote hinnakujundusega seonduvad aspektid Hinnakujunduse peamisteks elementideks on tootmiskulud, tarbijate väärtustaju ja konkurentide hinnad. Mõisad on üldjuhul hallatavad riigi või eraomanike poolt, sel juhul tehta hinnakujundust kulud pluss kasum meetodil. Hinnakujundamises ei mängi suurt rolli konkurendid, sest igal mõisakompleksil on hind määratud pakutavaid teenuseid ja tooteid arvestades. Mõisakomplekside puhul on, kas iga kindel objekt ühe määratud hinnaga või on moodustatud üks kõiki objekte sisaldav hind. Mõisate, kui turismikeskuste puhul kasutatakse tarbijakeskset hinnakujundust, mis eeldab üldise nõudluse seaduspärasust, kui ka tarbija väärtustaju teadvustamist.
hinnasõjaga. Kui nõudlus on suur ja hind kõrge, on firmal huvi toodangu mahtu suurendada. 2 . Pakkumishinna meetod: meetod põhineb konkurentide oletatavatel hindadel ja seda kasutatakse pakkumiskonkurssidel (avalikud vähempakkumised, kus üritatakse välja tulla soodsaima hinnaga). Alampiiriks on siin mõistagi kulud. 8.3 HINNAPOLIITIKA VÄLJATÖÖTAMINE 8.3.1 Hinnastrateegia olemus Hinnastrateegia on firma pikaajaline tegevussuund ja loogika hinnakujundamises. 1 . Hinnaliidri strateegia – hinnaliider on turul domineeriv pakkuja, kelle hinnamuutusi konkurendid jälgivad. Väikefirmad joonduvad suuremate järgi, sest nad ei suuda mõjutada hinnamuutusega suurfirma käivet ja jäävad kõrgema hinna küsimisel hoopis käibest ilma. 2 . Stabiilne hinnastrateegia – tootele kehtestatakse püsiv hind mingiks perioodiks ja sellest peetakse kinni sõltumata turu- või kulumuutustest. Tellimusi saab siin vormistada pikemaks ajaks (nt kataloogimüük)
annaabi.ee 
