Enno on öelnud, et ise ta ei mäleta sellest ajast eriti midagi. Edasi läks ta Treffneri kooli, kus teda peeti väga andekaks, kuid samuti vallatuks. Sel ajal elas ta kooli pansionis. ,,Vallatuste" tõttu võeti Enno Treffnerist ära ja pandi Tartu reaalkooli. Edasi läks Enno Riia Polütehnikumi, kus ta õppis 1896.aastast 1904.aastani, töötades vahepeal, kui raha otsa lõppes, Tartus ,,Postimehe" toimetuses. Enno tahtis saada luuletajaks. Enno avastas maailmakirjandusest hingesugulastest autoreid, kes käisid sama teed. Nagu näiteks R.M. Rilke ja J.W. Goethe. Aastatel 1903-1905 avaldas Enno ,,Lindas" ja Postimehes" üle poolesaja luuletuse. 1907.-1908. Oli Enno Tartust ära, peamiselt Soosaarel, ja kirjutas seal oma järgmised raamatud. 1909.aastal läks Enno Valka tööle krediidiühingusse. 1914.aastal hakkas ta töö kõrvalt Valga koolides tunde andma, peamiselt eesti keelt, aga ka usuõpetust. 17.juulil 1918.aastal valiti ta Valga Eesti Rahvahariduse Seltsi esimeheks. F
ebakindlust ja tühisust, romaani tegelaste elu nurjumist.Tõsi küll, Jake armastab elu ja kõike meeltega tajutavat, ja kärarikas ning kirev baskide fiesta Pamplonas annab talle võimaluse kõike unustada. See on rõõmutu ning kibestunud romaan, kuid selles nukrutsevas teoses on olemas siiski üks südikas noot, mis nagu ühendaks nii autorit kui ka tema tegelasi, tõstaks nad lootusetuse meeleolust kõrgemale. Selleks on töötahe, tahtmine saada kirjanikuks, jutustada enesest ja oma hingesugulastest, sõnastada oma kogemusi kunstiteoseks. See ei tähenda üksnes diagnoosimist, vaid ka võitlust tõvega, rõhuva raskemeelsuse ületamist sihikindla tööga. "20 saj. väliskirjandus" 1971
ebakindlust ja tühisust, romaani tegelaste elu nurjumist.Tõsi küll, Jake armastab elu ja kõike meeltega tajutavat, ja kärarikas ning kirev baskide fiesta Pamplonas annab talle võimaluse kõike unustada. See on rõõmutu ning kibestunud romaan, kuid selles nukrutsevas teoses on olemas siiski üks südikas noot, mis nagu ühendaks nii autorit kui ka tema tegelasi, tõstaks nad lootusetuse meeleolust kõrgemale. Selleks on töötahe, tahtmine saada kirjanikuks, jutustada enesest ja oma hingesugulastest, sõnastada oma kogemusi kunstiteoseks. See ei tähenda üksnes diagnoosimist, vaid ka võitlust tõvega, rõhuva raskemeelsuse ületamist sihikindla tööga. "20 saj. väliskirjandus" 1971