motiveeritavad. See on omakorda samm inimese psüühika sügavama uurimise suunas. Rosseau leiab, et karakteri dominant on sõltumatu välismaailmast, sinna liituvad dünaamilised omadused, mida omandatakse, kuid mis võivad ka kaduda. Jõuab selleni, et dominanti saab muuta, muud selle ümber on võimalik mõjutada keskkonnaga. Tema varasemates teostes tuuakse välja, et isiksus on suhteliselt sõltumatu. Siin ütleb ta ka välja, et ta on seadnud endale eesmärgiks kujutada inimese hingelugu. Sellega seoses kaob väline keskkond ja esemed, need ilmuvad ainult seoses tegelase sisemaailmaga, kui üldse. See liigutabkirjandust edasi teise paradigmasse. Rousseau osutab ka asjaolule, et faktid meenuvad läbi emotsionaalse mälu, see viib tänapäevase kognitiivse psühholoogia juurde. Samasugune on tema maailmapilt ka üksildases uitajas. Kangelane tunneb end Maal nagu oleks võõral planeedil, väärtustatakse ka üksildust. Oluline loodusesse minek, loodusega tuntakse
See viib lõpuks välja psühholoogia teaduseni. R leiab, et karakteri dominant on sõltumatu välismaailmast. Samas sinna liituvad dünaamilised omadused, mida omandatakse, kuid mis võivad ka kaduda. R jõuab selle juurde, et dominanti saab muuta, aga muud selle ümber on võimalik mõjutada keskkonnaga jne. Tema varasemates teostes tuuakse välja, et isiksus on suhteliselt sõltumatu. Siin ütleb ta ka välja, et ta on seadnud endale eesmärgiks kujutada inimese hingelugu. Autobiograafia on ka selles suuresti. R puhul kaob üha enam see väline- olmekeskkond , välised esemed ja asjad jne ja need ilmuvad ainult seoses kangelase sisemaailmaga, kui neid on vaja. See on samm, mis nihutab kirjandust mingisugusesse teise suunda- teise paradigmasse. Räägib sellega seoses ka mälust! R on üks esimesi, kes sellest räägib ja selle seosest inimese minaga, inimindiviidiga. Osutab sellele, et hästi mõistab tegelane vaid seda, mida ta