nimed edasi ütles. Ei tohtinud valida mõisnike ja kuulsuste ega lolle nimesid. Nimedepaneku kulg pole kirjalikult säilinud, aga teada on, et mõned ametnikud polnud nõus talupoegade sammhaaval nimetamisega, mis ilmselt mõjutas kubermangu otsuseid. 1823 pidi pandama kõigile nimed ära, kel veel seda polnud. Nimepaneku algul võisid nimed olla eestlaslikud ja ausad, kui tegelikult hingeloendisse kirja sai. Sakslastest nimede kirjapanijad moonutasid nimesid. Kirjapanijale ebasümpaatne isik võis seega saada rumala nime. 1834 sai Eestimaa kuberner ülesande organiseerida nimestike koostamist: talupojad pidid valima endale sündsad ja rahvakeelsed nimed, mis tuli kanda hingerevisjoni lehtedele. Kuna sellega hakkama ei saadud, tuli uus käsk: hingederevisjoni eeskujul tuleb iga mõisa kohta luua uus nimestik, kus oleks perekonnanimed.
ainult kõige relevantsemad allikad, mis annavad täieliku iseloomustuse sündmustest. Rahvastikuajalugu: Hingeloendid (hingerevisjonid) - Dokumendid, mis koostati hingeloenduse käigus. Hingeloendus on rahvastiku arvestus maksukogumise eesmärgil. 1783 - Poliitiline pööre, algas asehaldus periood, mis tõi kaasa uuendusi: kehtestati uus maks ehk pearaha maks. Et saada koguda maksu oli vaja teha rahvastiku arvestust. Hingeloendusi viidi läbi 1782-1858. Hingeloendisse registreeriti kõik maksualused isikud (väljaarvatud kõrgtiitli kandjad ja vaimulikud), enamasti eesti talurahvas. Pearaha maksu koguti meessoost isikult, vahet pole kas täiskasvanu või imik. Eesti hingeloendid on erilised, sest seal on välja toodud ka Eesti naissoost isikud (Venemaal polnud). Hingeloendis on isiku nimi, amet, vanus, kus kohas ta viibis eelmise hingeloenduse ajal. Kirikumeetrikad, personaalraamatud - Pidas Luteri pastor. Paks raamat kuhu
annaabi.ee 
