Tänapäeval on mehe ja naise roll perekonnas palju võrdsem ning samuti on kadumas kindlad soorollid, pole ettenähtud meeste ja naiste ülesandeid suhtes. Samuti on tekkinud palju uusi perekonna vorme, nagu nt kärgpere, üksikvanemad, vabaabielu, samasooline kooselu ja palju muud.Inimesed ei pea enam nii vajalikuks abielu, vaid suurem rõhk on üheskoos toimimisele ja emotsionaalsel sidemel. Perekonna mõiste pole enam nii range, see on muutunud palju vabamaks, hingelisemaks ja tundelisemaks, ehksiis perekonna aluseks on ütsustunne. Siiski leidub veel palju rangeid ja traditsioonilisi peresid, mis järgivad vanu traditsioone. Minu arvates on tulevikus perekond hästi vaba ja lai mõiste, mille põhjaks ongi lihtsalt ühtsustunne ja üksteisele toeks olemine. Samuti ma arvan, et „traditsioonilise“ perekonna mõiste ei kao veel täielikult ära, kuigi need piirid hajuvad. Pigem luuakse pere armastusest ja soovist üksteise eest hoolitseda.
Kõige hingelisem romantikuist, Novalis, ütleb: Maailmas on olemas ainult üks tempel ja see on inimese keha. Midagi pole pühamat. Kui inimese keha puudutatakse, puudutatakse taevast. Romantikute sensuaalsus osutab sellele, et neile on keha ja hing üheväärilised kirjatähed kosmoseraamatus. Nad tahaksid elamust edasi anda muutmatult, mis aga on võimatu, ja siit siis lõhe nede hinges (s.t. et kõike mida sa tunned ei ole võimalik väliselt avaldada. Lausutud mõte on vale) Kõige hingelisemaks, kõige romantilisemaks väljendusvormiks peavad nad muusikat. Seega on nende juures loomupärane nähtus sagedane muusikaliste võtete tarvitamine. Ilu, luule ja otsatus ristlevad kogu aeg romantikute mõistete vallas. Luule on neile romantika sünonüüm. Kõik, mis luuleline, on seotud armastusega, püha hingeõhuga, mis hõljub kõigi asjade ümber. Üksikud kujud, situatsioonid, juhtumused on tõelisele luuletajale ainult vihjed ühestainsast igavesest armastusest
annaabi.ee 
