GUSTAV ERNESAKS 1908 1993 Gustav Ernesaks sündis 12.12.1908 Peningi vallas Perila külas. Tema peres armastati muusikat ja laulmist, kuid poisil oli muidki huvisid. Nõnda alustas ta tõsisemaid muusika- õpinguid alles 15-aastaselt. Muusikalise hariduse omandas Ernesaks Tallinna Konserva- tooriumis, kus alguses õppis orelit ja klaverit, hiljem aga lõpetas muusikapedagoogika ja kompositsiooni (õppis Artur Kapi juures) erialal. Peale lõpetamist töötas Ernesaks mitmes Tallinna koolis muusikaõpetajana. Tal oli eriline anne õpilasi sütitada ja paremini laulma panna. Näiteks sai tavalisest Tütarlaste Gümnaasiumi koolikoorist peagi väga hea kontsertkoor, millest kujunes ülelinnaline Naislaulu Seltsi Naiskoor. Kiiresti sai Ernesaksast väga tunnustatud koorijuht. Ta kutsuti juhatama toona üht tugevamat koori - Eesti Meestelaulu Seltsi meeskoori. 1944 asutas Ernesaks Riikliku Akade...
neid. 9. Keda kutsutakse laulutaadiks, miks? Laulutaadiks kutsutakse Gustav Ernesaksa. Ernesaks oli laulupidude traditsiooni jätkaja ja laialdase kooriliikumise propageerja sõjajärgses eestis. Ta oli paljude laulupidude korraldaja ja üldjuht, tema idee oli ehitada Tallinnasse laululava. Ernesaks kirjutas laule kogu rahvale, ta uskus kooslaulu jõusse ja teadis et laulupeod aitavad eestlastel hoida rahvustunnet. Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm" sai rahva hingelauluks ja seda lauldi püsti seistes kaasa. Koorijuhi ja laulupidude eestvedajana pälvis Ernesaks rahva suure poolehoiu. Teda hakati kutsuma laulutaadiks ja temast on saanud omamoodi legend. 10. Kolm tänast silmapaistvat eesti koorijuhti või orkestridirigenti.(nimi + Kollektiiv) 1) Neeme Järvi, kollektiiv ERSO 2) Eri Klas, Tallinna Kammerorkester 3) Merike Aarmaa, juhatab Tallina Kammerkoori
annaabi.ee 
