Varajane India kunst hõlmab eelkõige skulptuuri ja arhitektuuri aga ka tarbeesemeid nagu nõud, matuseurnid, ehted jm. Skulptuur on põhiliselt jumalatele pühendatud, Britannica väidab tuginedes autoriteetsetele tekstidele, et jumaluste kujutamine viib taevasse, vastupidiselt inimese kujutamisele. India kunst polnud tehtud esteetilistel kaalutustel ning kunstiks saab seda pidada teatavate mööndustega, pigem oli tegemist käsitööga. Kujutisi ei peetud kunsti teosteks vaid pigem hingekosutuse vahendid. Aastatuhandete kestel on kunst sellel tohutul maa-alal teinud läbi palju muudatusi, tõusu- ja mõõnaperioode, on tekkinud ja hääbunud mitmeid stiile ja koolkonde. Induse kultuur kujunes välja III aastatuhandel Induse jõe orus (Tähtsamateks linnadeks Harappa ja Mohenjo-Daro, nendes linnades ei asunud templeid ega paleesid). Kunst oli religiooni teenistuses. Eri usunditega seotud kunst oli väga sarnase kujutamisviisiga
äärmine mitmekesisus, painduvad kehad. Skulptuur on põhiliselt jumalatele pühendatud. Väidetavalt viib jumaluste kujutamine taevasse, vastupidiselt inimese kujutamisele. Ei peeta kinni maistest proportsioonidest ega ka anatoomiast. Esinevad inimesed mitme pea ja paljude jäsemetega, samuti inimestest ja loomadest kombineeritud olendid. Materjalina kasutati põhiliselt kivi, kuid on ka iidsetest aegadest kasutatud vaske ja pronksi. Kujutisi ei peetud kunstiteosteks vaid pigem hingekosutuse vahendiks. Leitud kujukesed on tehtud nii alabastrist, marmorist kui põletatud savist, leitud on ka fajansist esemete tükke. Kujutatud on nii mehi, naisi kui loomi. Üks tuntumaid Induse kultuuri skulptuuri näiteid on valgest steatiidist meesterahva poolkuju (pildil). Induse orus on leitud hulgaliselt ka terrakotast naisfiguure, keda peetakse enamasti jumalannadeks. India skulptuuri valitsevaks vormiks on reljeef: põhiliselt kujutavad jutustavat
Skulptuur on põhiliselt jumalatele pühendatud, Britannica väidab tuginedes autoriteetsetele tekstidele, et jumaluste kujutamine viib taevasse, vastupidiselt inimese kujutamisele (samas pole märgitud, et inimese kujutamine midagi negatiivset kaasa tooks) (Britannica, 1953: 215). India kunst polnud tehtud esteetilistel kaalutustel ning kunstiks saab seda pidada teatavate mööndustega, pigem oli tegemist käsitööga. Kujutisi ei peetud kunsti teosteks vaid pigem hingekosutuse vahendid (sdhan) (Britannica, 1953: 215). ENE kirjutab India varase kunsti kohta järgnevat: ,,India kunst on olnud tihedas seoses mütoloogia, brahmanismi, budismi ja dzainismiga. Vanimad mälestised pärinevad III-II aastatuhandest eKr Induse kultuurist. Kunst hakkas hoogsasti arenema Maurjate dünastia ajal I aastatuhande teisel poolel e.m.a., kui maa ühendati ja levis budism" (1988: 598). Käesolev referaat keskendub eelkõige Induse tsivilisatsiooni ajajärgule. Induse
Raske oletada, mida täpselt skulptor ja tellija tahtsid kujutada, kuid lähemalt vaadates taipad, et matmiskombestiku valdkonnas on nende sümbolite tähendused ühesugused. Elu on raske ette kujutada veeta. Paganausulised rahvad jumaldasid veestiihiat kui igavest eluallikat, millega viljastus maa. Kristlikus maailmavaates sümboliseerib jõgi nelja evangeeliumi, kes annavad õpetuse vett janustele, samuti ümbritsevad neli jõge Eedeni aeda ning on jõu ja hingekosutuse allikad. Jorani jõgi viitab Jeesuse ristimisele ja sümboliseerib ristimist üldse (Saare 2001: 211). Slaavlaste jaoks oli vesi erakordselt hea ja sõbralik stiihia, mida nimetati ,," (,,emake"), ,," (,,tsaarinna"), kuid ta nõudis enda vastu austust, vastasel juhul võis vesi ka karistada. Õigeusu levikuga on usk vee jumalikkusse hääbunud. Hakati uskuma veestiihia imettegevatesse omadustesse. Veest sai ka oluline kiriklike rituaalide atribuut, eriti pühad olid
annaabi.ee 
