uuendada. Platoni arvates seisund, kui teha seda milleks on loomupärane eeldus. 11. Milline on Aristotelese inimese määratlus ja kuivõrd sarnane on see Platoni inimese määratlusega? Inimene ei ole valmis produkt kohe alguses, vaid peab arenema. Aristotelese arvates inimene väljaspool polist on vähem inimene ja naisi väärtustas vähem. Lahterdas ühiskonna staatuse järgi palju rohkem kui Platon, kes vaid lahterdas hingejagude järgi. Aristotelese arust tuleb inimese nimi välja teenida. Inimene kui ühiskondlik poliitiline isik. Platoni arvates võivad inimesed olla ka sellised, keda poliitika nii väga ei huvita. Aristotelese ei pidanud kedagi inimeseks, kes polnud kodanik ehk enamik rahvast, kes maailmas elas. 12. Milline on Aristotelese käsitluses hüvede hierarhia? tema arust pidi olema hüve, mis hõlmaks kõike. Eelkõige inimesest lähtuv.
Sokratesega seoses sai juba osutatud sellele, et antiik-kreeka eetilised õpetused käsitlevad üldiselt küsimust: mida tuleb inimesel teha eudaimonia saavutamiseks? Platoni käsitlus makrokosmosest kätkeb endas vastuseid sellele küsimusele ja seda kahest aspektist. 1. Kosmose hingele andis demiourgos terviklikkuse ja liitis selle vastandlikudki osad harmooniliselt üksteisega. Inimesel seevastu tuleb endal selline harmooniline vahekord oma erinevate hingejagude vahel leida, end harmoonilise inimesena alles väljakujundada ning sellisena alalhoida. Kosmos tähendab kreeka keeles kaunist, korrapärast tervikut. Sellisena kogesid kreeklased maailma, kus nad elasid. Sarnaselt kauniks korrapäraseks tervikuks tulnuks ideaalis igal inimesel kujundada ka iseennast. Kui see inimesel õnnestub, on tal eeldatavasti rohkem šansse olla elus tervikuna hästi toime tulev, st. saavutada elus
annaabi.ee 
