kirikul. Tähtsamaiks raamatuks kuulutati Piibel. Jumalasõna levitamiseks ehitati kõige kaunemaid hooneid kirikuid. Pildid ja kujud kirikute seintel kujutasid tegelasi või stseeme Piiblist. Jumalateenistuse ajal esinev munkade koor püüdis laulda kargelt ja ebamaiselt, et luua kujutlus paradiisi inglikoorist. Ideaaliks sai kõhedu range askeetilku eluviisiga inimene, suurt tähelepanu osutati kannatuste, usulise ekstaasi, ja hingeheitluse kujutamisele kunstis inimese näoilme eriti silmade kaudu. Keskaegset iluideaali väljendab kõige ilmekamalt gooti stiil. Muusikakunstis kehastab askeetliku iluideaali vaimulik saateta koorilaul, mida esitas munkade koor. Algul oli vaimulik koorilaul ühehäälne ja seda nimetati paast Gregoorius I auks Gregoriuse koraaliks. Gregooriuse koraalid olid nukra varjundiga askeetlikud, karmid laulud. Neile andis omapärase tardunud ilme
Ta ootas iga hetk solvanguid ja oli alati valmis vastama neile väljakutsega duellile. 1817. aasta suvel kutsus ta tühistel põhjustel duellile oma eakat onu S. Hannibali; kutsus kahevõitlusele ka Turgenevit, lütseumi õpingukaaslast Korffi, major Denissevitsi. Õnneks ei olnud need duellid surmaga lõppevad. 1819. aasta sügisel oli Puskinil kahevõitlus Küchelbeckeriga viimase väljakutsel, mõlemad tulistasid õhku ja pärast leppisid sõbralikult ära. Sellel hingeheitluse ajal oli luuletajal palju tuge sõprusest Tsaadajeviga. Aastail 1819-1820 leidus Peterburis küllalt inimesi, kes kandsid valitsusele vabatahtlikult ette sellest, mis Puskin luuletas, rääkis ja tegi. Eriti usinalt nägi vaeva Karazin, tema salakaebused Aleksandr I-le olid seda salvavamad, et Puskinit kujutati neis tsaari isikliku solvajana. Sel ajal kui Puskini saatust otsustati ja sõbrad tema eest keisri juures kostmas käisid, lasti
annaabi.ee 
