väljendusvahendites kesksel kohal. Tegelaskujude siseelu ja näidendi "sõnumi" edasiandmiseks kasutati stseene minevikust, unenäolisi episoode, sümboolseid tegelasi ning ebarealistlikke dekoratsioone. Erinevalt oma Euroopa kolleegidest, kes tundsid rohkem huvi ideede vastu, võtsid ameerika näitekirjanikud realismi kahel käel omaks. Draamakirjanikud kujutasid kaasaja inimest kodanliku ühiskonna vastuoludes, asetades rõhu 1) inimelu määravatele välistele oludele 2) hingeelulistele konfliktidele. 1950. aastatel leidis aset taasärkamine briti teatris, mis peegeldas pettumust uue, võrdsusele suunatud ühiskonna ootustes. Tolleaegne näitekirjandus oli minevikus elav ja klassikeskne, täis salonge, tühist jutuvada ning tennisemängu rõõmu. "Noored vihased mehed", kes nüüd sellele reageerides näidendeid kirjutasid töölisklassi elust sõjajärgse Suurbritannia lämmatavates oludes , andsid hääle kompromissitutele mässajatest kangelastele. Aine on
aeglane tegevus, detailiküllus, kirjelduslikkus. Teosemaailma ja tegelaste pindmine elusarnasus viiab realistlikule printsiibile, mida aga lüngad ja võltsingud ajaloosündmuste esituses tunnukse tähistavat. Selline on Rudolf Sirge "Maa ja rahvas", mis keskendunud maa ja võimu ümberjagamisele eesti külas. Aadu Hindi epopöa "Tuuline rand". Ühe suguvõsa saaga ajaloosündmuste taustal. Köitest köitesse loovutab ajastumaaling ruumi hingeelulistele vaatlustele.tetraloogia. 1. Osa panoraamromaan, teised edendataks süvapsühhologiliseks kujunemisromaaniks ning sedamööda minetab ajalugu loo peamise mõõtkava tähendust. 28. Stalinistlik kirjandus ja sellest lahtiütlemine: Juhan Smuuli ja Debora Vaarandi looming. Eluhoiakute mitmekesistumine ja kultuurisuhete keerukamaks muutumine. Kultuurialade sünkretiseerumine. Poliitiline järelvalve loobub sekkumast. Sotsialistlikust sotsiaalsesse realismi
annaabi.ee 
