koestiku otsi ja on leiutatud võimalusi põnevuse pingustamiseks. Plaanikohaselt lastakse siis lugejat avastada tõelisi andmeid tegelase ja tema armastuse kohta, mis ergutab lugejat uue innuga edasi minema. . H. Tammsaare oma teoste algul viskab harilikult kaardid lauale ja täiesti selge on olukord, milles algab teose sündmustik. Ta teeb seda tavaliselt erilise lihtsajoonelisusega. Ka mõttekäigud ja hingeelud on lugejale tuttavlikud. On siis loomulik, et autoril tõuseb tarve elustavate paradokside järele, tugevamate sündmustikuliste puäntide järele, erakordsete iseloomude järele. Ka ,,Elus ja armastuses" on alguses Irma suhtes kõik selge, nii seisund kui iseloom. Siis aga tuleb see kummaline Rudolf Ikka. Kui kujutleda, et Ikka asemel oleks olnud harilik vanapoiss, kellel on naist tarvis, ja teatud võitluse järel Irma
Tema akna all kasvavas rohtunud sarapikus tekkisid kirjaniku sagedastest jalutuskäikudest kitsad teerajad. Kui algaja autor oma esimesed jutustused kiiruga kirjutas, siis pärast "Virulase" juures töötamist muutusid tema teosed juba rohkem läbi mõelduks. Tema kirjeldused muutusid üksikasjalikumaks, olustikupildid rohkem läbi mõelduna ja looduspildid korralikult väljajoonistatuks. Mitmekülgselt oli valgustatud tegelaskujude hingeelud. Suurema tööna valmis tal ,,Kaks sõrme". Ta kirjutas ka ajaviitejutu ,,Töömehe tütar" ja rea humoreske. Neist ilmus naljajutt ,,Klamanni emanda kosilased" ajaleheveergudel, teised aga kogus ,, Tallinna saladused". Järgnevad tööaastad ,,Postimehes" ja saksakeelses ,,Revalsche Zeitungis". Vahepeal lisandub Karjakülas rida novelle: ,,Mustad leegid" ja ,,Haige tuvike" , poolelijäänud jutuke