Mida teeb Harold? Aeg-ajalt Byron nimetab teda, jättes mulje, et kangelane on kõige selle tunnistaja. Palverändur on inimene, kes on teel pühapaika, ka Harold on oma teekonna ette võtnud hingerahu leidmiseks. Tegelases nähakse sarnast autoriga, sünnib uus zanr lüüriline poeem. Autor on tõesti poeemis olemas, kuid ta ei ole kangelase teisik. Poeemi kahte esimest laulu võib vaadelda kui poeetilist reisipäevikut. III ja IV osa on kantud luuletaja isiklikust hingedraamast, nii algab ja lõpeb 3. laul pöördumisega tütre Ada poole, kellega poeet enam kunagi ei kohtu. 4. osa eessõnas hoiatab Byron, et kangelane kaob pea täielikult poeemist: ,,Ma olen väsinud tõmbama meid üksteisest eraldavat joont, mida vist kõik on otsustanud mitte märgata." Ida-poeemid Need poeemid räägivad eksootilistel teemadel (,,ida" on tinglik). Byroni pöördumine nende lõuna- ja idamaiste tegelaste ja tegevuspaikade poole pole juhuslik. Ta on pettunud
Portugalis ja Hispaannias. Kaks esimest laulu räägivad prantsalste sissetungist, rahva mehisest vastupanust, Inglismaa abist hispaanlastele, inglaste poliitilistest vigadest, kangelaste ülevusest. ,,Inezile" on Haroldi nukker hingehääl, ,,Cadizi neiu" aga ülevas, herailises toonis luuletus, mis kangelase iseloomuga kuidagi kokku ei sobi.,,Childe Haroldi palverännu" järgmised osad(III- IV), mis valmisisd peale tema lõplikku lahkumist Inglismaalt, on kantud luuletaja isklikust hingedraamast. Nii algab ja lõpeb III laul pöördimisega tütre Ada poole, kellega poeet enam kunagi ei kohtu.Neljanda laulu pühendas Byronnoma sõbrale ja kunagisele reisikaaslasele Hobhous´ile. Byroni lüroeepilisest värsist sai vorm, mis võimaldas väljendada arvamust kaasaegse inimese kohta. Aastatel 1811- 1816 oli ta Inglismaal. See ol tema kuulsuse ja menukuse tippaeg kodumaal.
annaabi.ee 
