Olümplaste hulka arvati ka Zeusi ja titaanitar Maia poeg Hermes, kellest sai reisikübarat ja tiivulisi sandaale kandev olümplaste välejalgne käskjalg. Karjajumalana õnnistas Hermes loomade kasvu, mistõttu teda kujutati sageli lammast õlgadel kandvana. Ühtlasi oli Hermes ka teede ja rändurite kaitsja. Lisaks peeti teda une- ja unenägudejumalaks. Tuntud luiskajana oli ta ka varaste ja petturite jumal. Hermest nimetati hingedesaatjaks, sest ta saatis surnuid allmaailma. Titaanitarilt Letolt sai Zeus kaksikuid Apollon ja Artemist. Apollon oli vanakreeka valgus- ja päikesejumal. Teda peeti ka ennustusjumalaks. Talle oli mitmes kohas pühendatud oraaklikohti, millest kõige kuulsam asus Delfis. Muusade valitsejana oli ta kunstide, eelkõige luule ja muusika kaitsja, mistõttu tema tunnusesemeks oli lüüra. Kreeklased pidasid teda kauneimaks meesolevuseks. Artemis oli neitsilik jahi- ja loodusjumalanna
Karjajumlana õnnistas Hermes kõikide loomade kasvu, mistõttu kujutati teda sageli lambaga. Kuna tema kultuslikud sümbolid -- kivihunnikud ja neisse püsti pandud kivi olid sageli ka teedetähisteks, sai Hermesest ka teede jumal ning rändurite kaitsja. Hermesel oli tegelikult väga palju erinevaid muid kohustusi ning teede- ning karjajumala kõrvalt oli ta veel ka unejumal, petturite jumal, mõtlemisjumal jne. Teda tihtipeale nimetati ka hingedesaatjaks kuna just tema oli see, kes saatis surnuid allmaailma. Hermes on tihedalt seotud ka Dionysosega kuna Zeus andis väikese lapse Hermese kätte, kartes Hera kättemaksu. Hermes andis väikemehe nümfidele, kus Dionysus rahulikul üles kasvas ning temast veinijumal sai. Kui Dionysos juba suur oli röövis Hera talt mõistuse ning igasuguse orienteerumisvõime, mistõttu sattus ta Egiptusesse, sealt Süüriasse ning lõpuks Früügiasse, kus Rhea ehk Zeusi ema Dionysose terveks ravis
annaabi.ee 
