vared, mille alla on surnud maetud, hiieallikad on varustatud surnute jõuga. Sugulussuhted seovad surnut elavatega, kes hoolitsevad, et tema elu võiks normaalselt jätkuda. Talle on pandud kaasa toitu, rõivaid, esemeid, tarberiistu, raha, ehteid. Surnutega tuli hästi läbi saada, mitte neid pahandada, et vältida surnute jõu vaenulikkust ja saavutada nende poolt lisajõudu ja abi. Aega mihklipäeva ja mardipäeva vahel (29.sept-10nov) (selles aja määratluses on kõikuvusi) kutsutakse hingedeajaks, mil liiklevad surnud ehk hinged. Eriti sellel ajal pidid elavad surnute heaolu peale mõtlema. Käidi nende haual mälestussöömaega pidamas; usuti ka, et hinged tulevad sel ajal koju omaste juurde. Neile hoiti uksi lahti, neid kutsuti nimepidi viisakalt ja saadeti austusega ära, neile kaeti parematest toitudest söögilaud, nendega vesteldi, paluti nendelt abi ja õnne, köeti neile saun jms.
Stoker, kes avaldas 1897. a. raamatu "Dracula", milles verejanulisest valitsejast oli saanud vereimeja vampiir. Ülemaailmne vampirismi sümbol, erinevad filmid ja teatrietendused kannavad tema olemust edasi. 41. Kuidas suhestuvad eesti (ja teiste läänemeresoome rahvaste) sanditamistava ja arusaamad teispoolsusest? Nii Eestis kui lms on hingedeaeg, kus lahkunuid koju oodatakse, soomes kutsutakse kekriks ning soomes on marraskuu november, mis meil hingedeajaks. Mardid on kui mardused või surmahaldjad (mart-marras). Kuldne kõrend eesti mardilauludes tähendab ilma ühendavat sammast, köit või silda, skandinaavias bifröst ehk vikerkaaresild. Usustakse, et takistus on veekogude ületamine, metsadest ja veekogudest üle lendamine. Lms rahvastel on üldiselt hingedeajal sanditajaid, nagu eestis kadrid- mardid. Sanditajad on justkui teistpoolsusest tulijad. Lauludes kajastatakse santite tulekut teispoolsusest
annaabi.ee 
