Seejä- neelulihased, selili asendis langeb lõtv rel hingab abistaja ise sügavalt sisse, keelepära vastu neelu tagaseina ja sul- surub oma suu elustatava suule ning geb hingamisteed. Hingamisteid või- puhub tugevalt ja järsult oma välja- vad sulgeda ka võõrkehad (hamba- hingatavat õhku kannatanu kopsu- protees, toidupalad, närimiskumm, desse. Samal ajal, kui abistaja puhub puuviljade kivid, veri, oksemassid kannatanu kopsudesse õhku, sulgeb jm). Kui hingamisteid ei vabastata ja ta kannatanu nina oma põse või sõr- takistusi ei kõrvaldata, lämbub inime- medega. ne hapniku puudumise tõttu mõne
Pinnapealseid süsteeme sportsukeldujad ei kasuta. Seevastu on hiljuti turule lisandunud kinnised süsteemid, mille puhul eraldatakse väljahingatavast õhust süsinikdioksiid ja vaid kasutatud hapnik lisatakse väikesest balloonist uuesti hingamisgaasile (poolavatud süsteem). Hingamisgaasid – teistest peajagu ees olev kõige kasutatavam hingamisgaas sportsukeldujatel on õhk (suruõhk). Kuid selles valdkonnas kasutatakse ka teisi õhusegusid (gaasiseguga sukeldumine). Iga hingatavat gaasi või iga gaasisegu saab kasutada vaid kuni teatud kindla sügavuseni. Sellest allpool tekivad mürgitusilmingud. Lohakalt täidetud suruõhuballoonide kasutamisel võib tekkida ka süsinikmonooksiidi mürgitus (kompressori heitgaasid!). 610 Füüsikalised põhitõed Merepinna kõrgusel mõjub inimkehale suhteliselt püsiv atmosfääriline õhurõhk. See on rõhumõõtmisel lähtesuuruseks ja selle väärtuseks on 1 baar (lühend bar).