Ka oma võimete treening ja hirmust üle saamine juhendaja käe all on teraapiline lähenemine. Antud juhul on rõhk asetatud oskustele ja strateegiatele, mida patsient järk-järgult hirmu tekitavas situatsioonis omandab. Programmi ülesanded koostab arst. Arst aitab ja juhendab patsienti ning abistab patsiendil ülesandeid täita. Niipea kui võimalik, vähendab arst oma toetust, nii et abi on minimaalne ja haige õpib uskuma enda võimetesse. (Haiguslikud... 2002: 206 ) Lõõgastumis- ja hingamistreeningu vältel õpetatakse patsiendile lõõgastumistehnikat ja hingamisharjutusi. Need aitavad mitmetele hirmu füüsilistele tunnustele vastu töötada. Kliinilistes tingimustes käib lõõgastumine ja hingamistehnika alati kaasas teiste ravidega. (Haiguslikud... 2002: 207 ) 1.5.2. Tunnetusel põhinevad ravimeetodid Tunnetusteraapia käigus üritab patsiendiga tegelev arst vestluse ning käitumiseksperi- mentide abil teha kindlaks ja muuta väärarvamusi ning turva- või toimetulekustrateegiaid.
Ka oma võimete treening ja hirmust üle saamine juhendaja käe all on teraapiline lähenemine. Antud juhul on rõhk asetatud oskustele ja strateegiatele, mida patsient järk-järgult hirmu tekitavas situatsioonis omandab. Programmi ülesanded koostab arst. Arst aitab ja juhendab patsienti ülesannete täitmisel. Niipea kui võimalik, vähendab arst oma toetust, nii et abi on minimaalne ja haige õpib uskuma enda võimetesse. (Haiguslikud... 2002: 206 ) Lõõgastumis- ja hingamistreeningu vältel õpetatakse patsiendile lõõgastumistehnikat ja hingamisharjutusi. Need aitavad mitmetele hirmu füüsilistele tunnustele vastu töötada. Kliinilistes tingimustes käib lõõgastumine ja hingamistehnika alati kaasas teiste ravidega. (Haiguslikud... 2002: 207 ) 14 2.2. Tunnetusel põhinevad ravimeetodid Tunnetusravi eesmärgiks on osavalt juhtida ja muuta foobilise isiku vääraid ja irratsionaalseid veendumusi foobia kohta.