Väljahingamine algab koos jalgade sirutamisega ja kestab kuni löögi lõpuni. Sissehingamine toimub veepinna kohal läbi avatud suu; väljahingamine seevastu kas veepinna all või selle peal samaaegselt läbi suu ja nina. Rinnuliujumises on hingamistsükli kestus pikem kui krooliujumises. Krooliujuja hingamistempo on lühike ja kiire; rinnuliujujal pisut pikem ja rahulikum. Hingamine mõjutab kogu ujumisliigutuste rütmi. Seepärast on kohanemine õigele hingamistehnikale otsustava tähtsusega. Valesti reguleeritud hingamine häirib käte ja jalgade töö kooskõla. Lisaks rinnuliujumise tehnikale, mis siinkohal on kirjeldatud, leidub veel ka teisi rinnuliujumise varianti( erinevad käte ja jalgade liigutustes, hingamise ning tehnika kooskõlastuses). Enamus neist eriviisidest on aga seotud ujujate teatud individuaalsete kehaliste omadustega. Lühidalt:
Kui sellest ei ole abi, tuleks proovida piimajoomise mahajätmist ja vajadusel ka jahutooted toiduvalikust kõrvaldada kaheks päevaks enne trenni või võistlust. Vahelihase krampe saab vähendada kõhulihaseid ja vahelihast treenides. Kõige lihtsam viis kõhulihaste treenimiseks on põlved konksus selili lamades tõsta ülakeha. Vahelihast saab treenida kui kiiretempolise jooksu ajal hästi sügavalt sissevälja hingata. Seda peaks tegema vähemalt paar korda nädalas. Õigele hingamistehnikale peaks tähelepanu pöörama nii treenides kui ka enne seda. Nn. kõhuhingamine on parim viis jooksu ajal hingamiseks. Siis on ka kopsude alaosad kaasatud. Kõhuhingamist võib harjutada kodus pikali põrandal olles raamat kõhul sisse hingates raamat peab tõusma ja välja hingates tugevalt langema. Parim viis vältimaks jämesoole ummistustest tekkivaid pisteid, on muuta oma söömisharjumusi nii, et väljaheide püsib nii pehme, et moodustunud gaas pääseb sellest mööda
annaabi.ee 
