pneumoniae loetakse 5-10% olmepneumooniate ja 5% bronhiitide ja sinusiitide tekitajaks. Infektsioon on sagedasem 5-14 a. lastel, enamik täiskasvanuid omab 30-40-ndateks eluaastateks antikehi C. pneumoniae vastu. Klamüdiaalne pneumoonia võib esineda segainfektsioonina või järgneda viiruspneumooniale. § Enamikku C. pneumoniae infektsioone iseloomustab bronhiit või kerge pikaaegse köhaga pneumoonia, mis tavaliselt ei vaja haiglaravi. Haiguse kulg võib osutuda raskeks vanematel või hingamistakistusega (kopsu emfüseem) inimestel. C. pneumoniae võib anda ka süsteemseid infektsioone, kahjustades lümfisõlmi, perikardi ja maksa. Mädane sinusiit ja keskkõrvapõletik võivad esineda alla 5% inimestel. Ravi Põhilisteks antibakteriaalseteks preparaatideks, mille suhtes C. pneumoniae on tundlik, loetakse tetra-tsükliini või erütromütsiini. Uusimatest kinoloonidest on soovitatud kasutada raviks ka ofloksatsiini. Ravikuur peaks kestma vähemalt 10- 14 päeva.
vastsündinu hingamissündroom. Vastunäidustused Kirjeldatud haigusseisundite/traumade korral puuduvad. Teostamine kunstliku hingamise liikide kaupa Juhitud kunstlik hingamine (CMV75) Sissehingamine toimub automaatselt ja sõltumatult patsiendi enda hingamisest. Kui PEEP = 0: IPPV; pos. PEEP korral: CPPV Mahu järgi juhitud kunstlik hingamine (VCV) Rakendatakse eelvalitud püsiva vooga hingamismahtu patsiendi võimalikku hingamist ignoreerides, s.t kunstliku hingamise rõhk on võrdeline hingamistakistusega ja pöördvõrdeline kopsude venivusega. Kui võetakse kasutusele rõhupiirang Pmax (kui aparaat seda võimaldab), nimetatakse seda rõhu järgi piiratud kunstlikuks hingamiseks (PLV76). Kunstliku hingamise rõhk ei tohi ületada respiraatori juures seadistatud rõhupiirangut (Pmax). NB! Kui kunstliku hingamise tsükli ajal Pmax seadistatakse enne kogu kunstliku hingamise aparaadi seadistamist, kaob õhu ülejääk pärast ventiili avanemist ümbritsevasse õhku ning tekib
annaabi.ee 
