Nähtav valgus- optiline kiirgus Ultraviolettkiirgus- optiline kiirgus Röntgenikiirgus Gammakiirgus Elektomagnetlained Mitteioniseerivad- ultraviolettkiirgus, nähtav valgus, raadiosageduslik kiirgus, madalsageduslik kiirgus, staatilised elektri- ja magnetväljad Ioniseerivad- gammakiirgus, röntgenkiirgus Piirnormid baseeruvad tuntud mõjudele, tervisele, bioloogilistele tõekspidamistele Tekitavad soojusefekti, põletust, südamerütmihäireid, südameseiskust, hingamisseiskust Lähi ja kaugväli Lähiväli- ruumi osa, mis asub kiirgusallika lähedal Kaugväli- ruumi osa, kus levivat elektromagnetlainet loetakse tasapinnaliseks ja elektromagnetvälja hemogeenseks Ioniseeriv kiirgus - kiirgus - kiirgus - kiirgus, röntgenkiirgus Aktiivsus on radioaktiivsuse kiirguse mõõduks Ühik bekerell Bq 1Bq- radioaktiivses aines toimub 1 lagunemine sekundis Ioniseeriv kiirgus Kiiritusdoos- selle abil väljendatakse kiirguse kahjulikku mõju inimesele
drooge. · Hea une tablettide koostises on palderjani, veise südamerohu, piparmündi, humala, melissi ja kanarbiku droogid Kuidas ise oma väsimust või unisust hinnata? Kui unisuse või väsimuse suuruses kaheldakse, siis üsna heaks abiks selle hindamisel on Epworth'i unisuse skaala, mille leiab antud referaadis LISA 1 alt. 4 UNEAPNOE Uneapnoe on uneaegne hingamisseiskus ehk unelämbustõbi. Tavaliselt hingab inimene magades regulaarselt ja sügavalt. Uneaegset hingamisseiskust kestusega üle 10 sekundi peetakse uneapnoeks. Inimestel, kel on uneapnoehaigus, esinevad uneaegsed hingamiskatkestused korduvalt, need võivad kesta ka üle minuti. Sellise inimese uni on häiritud, ta ärkab sageli ega tunne end hommikul puhanuna. Pikemat aega kestva hingamispausi ajal katkeb hapniku juurdevool organismi ja areneb kudede hapnikuvaegus. Uneapnoega inimesed haigestuvad sagedamini ajuinsulti ja
(Reisdorff jt 1993.) Alla kolme kuused lapsed on ninahingajad ja ninasõõrmed on väikesed, eelkõige enneaegsetel vastsndinutel, mistõttu võib takistus ninas põhjustada hingamisraskusi (Tunell 1998.). Keel on võrreldes täiskasvanutega proportsionaalselt trahheast suurem, mis muudab suuõõne väiksemaks ja seega ka suurendab võimalikku hingamisteede obstruktsiooni. Vähene lihastoonus nii alalõuas kui ka keeles võib keele tahapoole paiknemisel põhjustada hingamisseiskust. Veresoonterikkad igemed ja väikelaste puhul õrnalt kinnitunud hambad võivad juba väikesel manipulatsioonil põhjustada verejookse (Reisdorff jt 1993). Epiglottis on suurem, jäigem ja horisontaalsem, V-kujuline, mis järjest arenedes on täiskasvanu eaks U-kujuline (Tsaikina 2005). Paikneb tagumiselt 450 nurga all, seega vertikaalsemalt ja keelepärale lähemal. Kõik need tegurid muudavad epiglottisega manipuleerimise keerulisemaks (Kallas jt 1999).
annaabi.ee 
