RNA polümeraas nukleokapsiidis rakku. Transkriptsioon, valgusüntees ja genoomi replikatsioon tsütoplasmas. Genoom transkribeeritakse üksikuteks mRNA-deks ja täispikkuses +RNA-ks. Nukleokapsiidide moodustumiseks uus genoom seostub L, N, NP-proteiinidega, mis seostuvad viiruse glükoproteiinide poolt modifitseeritud plasmamembraanide M-proteiiniga. Glükoproteiinide süntees ja protsessing nagu raku omadel. Küps virion pungub minema. Levik hingamispiisakestega, algatavad infektsiooni hingamisteedes. Rakuline immuunsus põhjustab suure osa sümptomitest, aga on ka oluline viiruse kontrollis. Leetriviirus Leetrid on üks viiest klassikalisest lapseea lööbest (punetised, roseola, viies haigus ja tuulerõuged). Inaktiveerub kergelt kuivas, happes. Patogenees. Infitseerib hingamisteede epiteeli rakke, levib süsteemselt lümfotsüütides ja vireemia kaudu. Replitseerub konjunktiivi,
Streptococcus pyogenes Üldist. Grupp A streptokokk, põhjustab mitmeid mädaseid ja mittemädaseid haigusi. Sisenemisvärat on reeglina ninaneel, eriti tonsillide epiteel. Kliinilistes materjalides lühikeste ahelatena. β-hemolüüs. Virulentsematel tüvedel esineb ka kihn. Katalaas- fakultatiivne anaeroob. Epidemioloogia. Asümptomaatiline ülemiste hingamisteede kolonisatsioon (>15…20%), mööduv nahakolonisatsioon. Suudab kuivadel pindadel kaua elus püsida. Inimeselt inimesele levib hingamispiisakestega (farüngiit) või nahakahjustuste kaudu otsesel kontaktil infitseeritu, lülijalgse või elutu objektiga. Riskirühmad on 5-15-aastased lapsed (farüngiit), ulatuslike pehme koe infektsioonide ja baktereemiaga patsiendid (streptokokiline toksilise šoki sündroom), halva isikliku hügieeniga 2-5-aastased (püodermia), noored lapsed ja vanemad täiskasvanud eelneva S. pyogenese poolt põhjustatud hingamisteede või nahainfektsiooniga, raske streptokokilise
annaabi.ee 
