emotsioonide, mälestuste, unistustega mänglevad värsiread. See on Looja keel. Selles keeles saavad meist endist Loojad. Tagasivaatena peetakse regilaulu meie rahvaluule kõige algupärasemaks ja imetlusväärsemaks osaks. Enamasti on laulud üles kirjutatud naistelt, sest meeste laulud olid ilmselt kangemate sõnadega ja neid oli piinlik naissoost üleskirjutajatele laulda. Kõige üldisem regilaulu esitusviis Eestis näikse olevat koori ja eeslaulja hingamispausideta ahel- laulmine: eeslaulja laulis värsi, mille viimase silbiga ühines koor, kes kordas värssi; koori lauldud värsi viimasel silbil ühines laulmisega eeslaulja, kes laulis teise värsi, ja nii edasi. Regilaul hääbus valdavalt 19.sajandil ja asendus uuema ehk lõppriimilise rahvalauluga. Regilaulu taandumise peamised põhjused olid sotsiaal- psühholoogilised. Kirjalikus kultuuris kaotas regilaul oma funktsiooni ja pinnase. Uus laulustiil levis naaberrahvaste laulupärimuse ja kirjanduse
enam (bradüpnoe), ning hingamisel vahetub aina vähem õhku. Niipea kui on märgata, et hingamine võib seiskuda, tuleb hingamist kas toetada hingamismaski abil või viia patsient juhitavale hingamisele trahheat intubeerides (vt peatükki „Vabade hingamisteede käsitlus“). Anamnees ja patsiendi läbivaatamine Sihipärane anamnees Häiritud hingamisega patsiendi anamneesi kogumine on raskendatud. Kui patsient ei suuda isegi lühikeste lausetega ilma hingamispausideta vastata, tuleb tema hingamishäire lugeda raskekujuliseks. Haige vajab oma õhku hingamiseks, mistõttu ei ole verbaalne kommunikatsioon akuutsetes olukordades võimalik ning tähendaks patsiendi lisakoormamist. Küll aga on enamasti võimalik patsiendile esitada kindlaid jah- ja ei-küsimusi, millele ta saab vastata kas noogutuse või pearaputusega. Vajadusel saavad teavet anda lähedased (vt peatükki „Suhtlus ja interaktsioon patsientide ja nende lähedastega“).
annaabi.ee 
