Kehakaal = pikkus 100 (pikkus 150)/2 Kehakaal on samuti päritav tunnus, kuid erinevalt kasvust on inimesel võimalik oma kaalu korrigeerida. Samas väga intensiivsed kehalised koormused ei alanda kehakaalu, tekib hoopis söögiisu, mis võib viia kaalu tõusuni. Kaalu alandavalt toimivad aga mõõdukas tempos sooritatud pikemaajalised kehalised koormused, mille puhul rasvade kasutamine energeetilisteks kulutusteks on kõige suurem. · Rindkere ümbermõõt, mida mõõdetakse hingamispausi ajal. Fikseeritakse ümbermõõt ka sisse- ja väljahingamise ajal. Lahutades sissehingamisel saadud ümbermõõdust väljahingamisel mõõdetu, saame uue näitaja: rindkere ekskursioon, mis näitab rindkere elastsust. See muutub vastavalt treenitusele. KEHALISTE HARJUTUSTE MÕJU SISEORGANITE ARENGULE. Kogu organismi tegevust koordineerib kesknärvisüsteem. Selle talitlust iseloomustavad erutus- ja pidurdusprotsesside tugevus, liikuvus ja tasakaalustatus
Magamisasend peab olema mugav, kael peaks olema toetatud tänapäeval on müügil kõikvõimalikke toetavaid patju, mille hulgast valida. Aitab ka külili magamine. Norskamise heli ennast põhjustab hingamisteede vibreerimine, põhjuseks hingamisteede lõtvus. Peamiselt on norskamist kuulda siis, kui inimene sisse hingab. Tihti aga katkestavad norskamise pausid, tundub nagu inimene äkitselt enam ei hingagi. Üksikud hingamispausid on une ajal normaalsed, kuid kui esineb üle viie hingamispausi ühe unetunni kohta, on see juba haiguslik. HUVITAVAD FAKTID *Kui su ema ütleb sulle, et pead uinaku tegema, et ilus välja näha, siis on tal absoluutselt õigus: sel ajal kui me magame, meie kehad ravivad ja tervendavad ennast. *Kas sa teadsid, et unenägu võib kesta viiest minutist poole tunnini? *Kas sa teadsid, et lapsed näevad rohkem und loomadest kui täiskasvanud? *Sügava une ajal kaob lihastoonus ning meie kehad on sedavõrd lõdvestunud, et see on peaaegu
Epworth'i unisuse skaala, mille leiab antud referaadis LISA 1 alt. 4 UNEAPNOE Uneapnoe on uneaegne hingamisseiskus ehk unelämbustõbi. Tavaliselt hingab inimene magades regulaarselt ja sügavalt. Uneaegset hingamisseiskust kestusega üle 10 sekundi peetakse uneapnoeks. Inimestel, kel on uneapnoehaigus, esinevad uneaegsed hingamiskatkestused korduvalt, need võivad kesta ka üle minuti. Sellise inimese uni on häiritud, ta ärkab sageli ega tunne end hommikul puhanuna. Pikemat aega kestva hingamispausi ajal katkeb hapniku juurdevool organismi ja areneb kudede hapnikuvaegus. Uneapnoega inimesed haigestuvad sagedamini ajuinsulti ja südameinfarkti, neil esinevad sagedamini südame rütmihäired, samuti on nad sagedamini ohustatud uneaegsest äkksurmast. Enamasti tekib uneapnoe ülemiste hingamisteede sulgusest neelu-, keele- ja kõrili-haste toonuse languse tõttu une ajal. Sellist uneapnoe vormi nimetatakse obstruktiivseks uneapnoeks ehk unelämbustõveks
annaabi.ee 
