kõhu ülaosas. Nii mõnigi kord pistmine takistab vähemalt mõnda aega treeningu jätkamist. Pistmine võib esineda jooksu igal etapil, aga tavaliselt tuleb see esimese 1015 minuti jooksul. Treenitumatel jooksjatel hakkab pistma tavaliselt maksimaalse pingutuse ajal, näiteks keset võistlust. Võimalikud põhjused Pistmise põhjuste ja nende vältimise kohta on olemas palju erinevaid teooriaid. Üks enamlevinud seletus on vahelihase kramp. Vahelihase kramp tekib selle tähtsa hingamislihase vereringe häiretest ja sellest tingitult hapnikupuudusest. Tugevalt hingates kopsud suruvad suurenedes vahelihast ja joostes jalgade tõstmine aktiviseerib kõhulihased. Mõlemapoolne surve takistab vere liikumist vahelihases ja põhjustab valu. Nõrgad ja jäigad kõhulihased lisavad kalduvust pistmisele. Teine võimalik põhjus pistmise tekkimiseks on gaaside kogunemine pärasoolde. Seedimise tulemusena moodustuvad gaasid, mille edasi pumpamisele liikumine kaasa aitab
Tetrodotoksiinimürgituse sümptomid: Kõigepealt (10-45 minutit pärast söömist) keele ja huulte kerge tundetus, seejärel pakitsustunne (paresteesia) suus, peapööritus, väsimusetunne, peavalu, survetunne kõris ja rinnas, iiveldus, oksendamine, osaline lihasehalvatus ning kollaps (kokkuvarisemine) ja suurte dooside korral 6-24 (tavaliselt 4-6) tunni (teadaolevalt luhim aeg 20 minutit) jooksul surm hingamislihase paralüüsi tõttu. Esinevad veel ka süljevool, lihaste tõmblemine, higistamine, rinnakelmevalud, neelamishäired, afoonia e. häälekadu, krambid. Raske mürgituse korral tekkivad alavererõhk, bradükardia, allasurutud silma sarvkesta refleksid ning fikseeritud laienenud pupillid. Sealjuures võib aga ohver, olles täielikult halvatud, olla teadvusel ning täie mõistuse juures peaaegu surmani. Diagnoos baseerub loetletud kliinilistel sümptomitel ning toitumislool (menüül)