On aga neidki, mida võid pingeolukorras kohe proovida 3.2 Rahustav hingamine Pingeseisundis muutub hingamine pinnapealseks ja kiireks. Lõõgastunud inimene seevastu hingab aeglaselt ja sügavalt: kopsudes kulgev õhk näib diafragmat ehk vahelihast masseerivat. Kõhu- ehk diafragmahingamine parandab organismi talitlust ning aitab kooskõlastada keha, meelte ja vaimu toimimist. Kõhuhingamise tähtis osa meelte rahustamisel ning ärevuse kõrvaldamisel on aastasadu teada joogidele. Hingamisharjutus Terje Aarna 10 Võrumaa Kutsehariduskeskus Referaat 1. Aseta üks käsi alakõhule ning keskenda mõneks ajaks tähelepanu hingamisele. 2. Hinga aeglaselt nina kaudu sisse ning suuna õhk kujutluses nii sügavale allapoole, kui saad. Tunned kohe, kuidas kõht käe all veidi punni tõuseb ning vahelihas (rinna- ja kõhuõõnt eraldav lihas) "õõtsub". 3
(Obsessiiv-kompulsiivne häire, http://peaasi.ee/) Üle-eestilised abi ja nõustamise kontaktid 24h Perearsti infotelefon 1220 Online nõustamiskeskus: www.lahendus.net Vaimse tervise foorum: www.saeioleyksi.net.ee/foorum/ Vaimse tervise veebiportaal: www.enesetunne.ee Noorte Usaldustelefon: 6466666 ja riiklik usaldustelefon: 126 (eesti keeles) või 127 (vene keeles). Tartu Nõustamis- ja Kriisiabikeskus: http://tnk.tartu.ee/ (Saab leppida aja kokku psühholoogiga). Hingamisharjutus: Hinga nina kaudu sügavalt sisse ja suu kaudu välja. Katsu teha nii, et iga hingamistsükkel oleks eelmisest pisut pikem. Ära pinguta ega sunni oma hingamist takka, pigem jälgi seda ja märka, kuidas hingamine muutub aeglasemaks. Katsu teha vähemalt kümme sellist hingamist ning tunneta, kuidas ärevus ongi juba vähenenud. Abiks, kui juhtub ärevusehoog: - Vaata ringi. - Leia 5 asja, mida sa saad näha, 4 asja, mida sa saad puudutada, 3 asja, mida sa saad