7 Näiteks hülged ja saarmad, kes on sattunud naftaloiku, hakkavad hiljem automaatselt end lakkuma, et proovida puhastada oma karvkatet ebameeldivast ja segavast õlist. Nii satuvad aga nende elundkondadesse toksilised kemikaalid, mis tekitavad tõsiseid kahjustusi seedesüsteemile ja siseorganitele. Paks viskoosne ja kleepuv õli ummistab ühtlasi ka delfiinide ja vaalade hingamisavasid, mistõttu jäävad loomad lämbuma. Pikemas perspektiivis mõjutab naftareostus loomade elupaiku, mistõttu on raskendatud imetajate ja ka kalade reproduktsioon. (Good, 2014) Õlil on omadus püsida kekskkonnas veel kaua peale vette sattumist, näiteks on tuvastatud vastava õli sisaldava sette vanuseks ligi 30 aastat. Nafta võib imenduda sügavale setetesse, liiva, ka mudastesse põhjadesse. Nii mõjutab see veel kaua elusloodust kui elupaika. (Nomack, 2010) REOVESI JA TOKSIINID
Hästi arenenud haistmine; haistmisorganid paiknevad lühikestel 3-5 lülilistel tundlatel. Rindmiku osad kokku kasvanud ja eristamatud. Haakejalgade tüüpi hästiarenenud jalad; koosnevad reiest, väljakasvega säärest, kahelülilisest või lülistumata käpast, millel kaks või üks sirpjat küünist. Tagakeha reeglina laiem kui rindmik; koosneb 8-10 eristatavast lülist. 2.-7. lülil asub kuus paari hingamisavasid. Emastel muneti redutseerunud. Tagakeha kaheksandal segmendil asub munemisava. Urujätked puuduvad. Peremehespetsiifilised liigid. Esinevad kõikjal välja arvatud kukrulistel. Selts: Sarnastiivalised (Homoptera) Kehapikkus 10mm-1cm. Väliselt väga mitmesugused. Pea liikuv. Silmad hästi arenenud, harva üksikute lihtsilmade kogumikud
annaabi.ee 
