"Noore naise ergas vaim ja elav kunstihuvi soodustasid tutvuse arenemist; loomult impulsiivsena ja trotsides väikekodanlikke eelarvamusi, käis pr. Hacker paaril korral kunstnikku ka tema ateljees vaatamas," kirjutab kirjandusteadlane Endel Nirk raamatus "Kaanekukk". Kunstniku ja tulevase poetessi vahel sugenes sügav teineteisemõistmine, Nirgi arvates soov Underit portreteerida otse iseenesest. Või nagu sõnastab kirjandusteadlane Rutt Hindrikus: "Underi ja Laikmaa suhe algab modelli suhtena, kujuneb luuleprintsessi ja Kaanekuke eluaegseks sõpruseks." Armunud Laikmaa maalis 1904. a. suvel Underist kaks portreed. Neist kuulsaim on "Mutti", mis kujutab säravalt naeratavat noort daami. "Teos on sündinud tõelisest inpiratsioonist ja imetlusest. --- Ülemeeelik elurõõm ja Jugendlust avaldub portrees loomulikult ja siiralt," kirjutab Endel Nirk. Kui portree oli valmimas, pani Under paberile saksakeelsed värsid. "Olen see tõesti mina
formaalsemad lähenemised. Samuti on toimunud liikumine nagu ka mujal maailmas oluliste post- järgsete suundade poole nagu poskolonialism, gay- ja lesbiuurimised, uushistirism. Hoogsalt on hakatud korrastama terminoloogiat, kuid erilist dialoogi suundade vahel siiski veel ei esine. Siiski kõneldakse kirjandusest endiselt kitsa levikuga erialakirjanduses (Looming, Vikerkaar) ega kõnelda laialt levivates päeva- või nädalalehtedes. Kirjanduskriitika – Arne Merilai Modernism – Mirjam Hindrikus Postmodernism – Janek Kraavi Postkolonialism – Epp Annus, Piret Peiker Semioootika ja kultuur laiemalt – M. Lotman Baltisaksakultuur – Jaan Undusk
annaabi.ee 
