3 siiski avastada äratuntavaid prototüüpe, näiteks ,,Haigetes hingedes" kujutatakse hullutohtrina Juhan Luigat, kelle huvitav isiksus on inspireerinud teisigi kirjanikke. Hindrey ei armasta taluelu ning kujutab seda harva oma novellides, neis ei leidu ka muid tööelu pilte. Kuid õrnatooniliselt maalitud kohvikustseenid on meisterlikult esitatud. 1930ndate lõpul valmis Hindreyl veel allegooriline novell ,,Ja oli kunagi keegi...", mis üritab portreteerida antiikkirjanduse suurkuju Aisopost. Nähtavasti soovis Hindrey oma kirjandusliku tee lõpul oma ideesid üldistada ning leidis selleks kohase võrdkuju Samose saarel elanud valmikirjanikult. Eks Hindreygi püüdis pidevalt oma teostes inimesi õpetada, kasvatada neis väärikust ja eneseuhkust. Üks Hindrey viimaseid novelle ilmus 1940. aasta märtsikuu ,,Loomingus" ja kannab pealkirja ,,Sünnipäev"
ühiskonnaga, kes kuidagi vaataks läbi takistuse ümbritsevat maailma, palju tegemist isikliku psühholoogiaga toimetuluks. Uutmoodi naise tüüp, naisetüüpi hakkab toetama ka Beti Alveri teoste tegelased. Uue ajajärgi naine nähtavale. * Ajaloolise proosa laine (1934) Metsanurk, Hindrey, Kippel jt K. A. Hindrey Hakkas lastele tegema piltlugusid, nt ,,Lõhki läinud Kolumats". Peaaegu kõige esimesed koomiksid. Tähtsal kohal novellilooming. Novell on Hindreyl hästi läbitunnetatud zanr. Oskab kirjutada. Psühholoogilise realismi autor. Novellid: ,,Välkvalgus" (1932), ,,Urmas ja Merike" (1935-1936). Pikast proosast tähelepanuväärseim ,,Sündmusteta suvi" (1937). Enn Kippel tuntuim jutustus ,,Meelis" (1940). Ajalooproosa musternäide läbi Nõukogude aja. Kippelil oli ka pikemaid ja kaalukamaid t ekste. Romaan põhjasõjast ,,Kui Raudpea tuli" (1937). Mait Metsanurk (Eduard Hubel) Üks kesksemaid kirjanikke. 1920ndate alguses
annaabi.ee 
