Looming: Grünberg on kirjutanud väga palju filmimuusikat, kokku enam kui 100 filmile (sh ""Hukkunud Alpinisti" hotell", "Corrida", "Naksitrallid"). Ta on öelnud, et filmimuusika looja peab oskama end ohjata ja filmi vajadustele allutada. Grünberg on loonud palju ka teatrimuusikat. Tema muusikalistest lavateostest on "Vanemuise" lavastatud balletid "Valgus" ja "Rändlinnu lend" (1981) ning Mai Murdmaa koreograafiaga "Peegeldused" (1984). Hans Hindpere (18.03.1928 Jõhvi), helilooja. Lõpetas 1958 muusikateooria erialal Tallinna Muusikakooli ja 1963 kompositsiooni erialal Anatoli Garsneki klassisTallinna Riikliku Konservatooriumi. Oli 1948-1949 Rakvere Teatri muusikaalajuhataja, 1962-1965 ETV muusikasaadete toimetaja ja 1965-1967 Jaan Kreuksi nimelise Noorsoo Kultuuripalee kunstiline juht. Tegutsenud kontsertmeistrina ENSV Riiklikus Filharmoonias ja "Estonias". Mänginud
Selle kaudu said televaatajad hinnata ka välismaise estraadi uuemaid laule meie lauljate esituses.Tähtis koht 1960.aastate eesti estraadimuusikas oli võistluskontserditel.Idee pakkus välja Arne Oit.Kuna eurovisioonil osalemine oli neil aastatel meie jaoks unistus, sai kohalik võistlus kiiresti populaarseks.Tuntumatest heliloojatest osalesid lisaks Arne Oidile aktiivselt Uno Naissoo, Valter Ojakäär, Gennadi Taniel, Kustas Kikerpuu, Viktor Ignatjev, Raimond Lätte, Arved Haug, Hans Hindpere, Olav Ehala, Rein Rannap, Andres Valkonen , Tõnis Mägi jt.1970.aastatek võistluskontsertide populaarus vähenes mitmetel pöhjustel .Vanema generatsiooni heliloojatest läks manalateele Arne Oit ja hiljem ka Uno Naissoo. Noorema põlvkonna esindajatel oli reeglina juba oma ansamblid, kelele nad kirjutasid rockilähedasemat muusikat,Kätte oli jõudnud ansamblite aeg.
Kaunid lood süstisid inimestesse veelgi rohkem positiivsust ning tekitasid neis sooja jõulutunde. Peale südant soojendavaid jõululaule astusid taaskord lavale keelpillid, kuid sealsed esinejad oli palju pisemad esimestest. Laste esitus kõlas Sh.Nelson ,, Tants" ja ,, Püha öö". Seejärel sai publik lasta oma silmal puhata solistil, kes esitas flöödil J.S. Bachi ,,III osa flöödikontserdist nr.1". Nüüd astus lavale tagasi viisikoor, kelle esituses lauldi H. Hindpere pala ,,Lumi langes". Esinemisjärg anti üle pärimusmuusikaansambile, kes esitasid Kihnu Labajala. Jällegi seadsid end lavale flöödimängjad. Kõlas A.L.Webberi ,, Maarja Magdaleena laul" . Flööditrio esitus oli väga meeldejääv ning ilus. Kord mängisid nad koos, kuid leidus ka soolohetki. Peale imeilusat pala astusid lavale kanneldajad, kes mängisid taustaks solistile rahvale tuntuid palu nagu ,, Ära koo mu käpikuisse päikest" ja Metsatölli ,, Oma laulu ei leia ma üles"
Meero Muusik on erahuvikool, mis alustas tegevust 2001. aastal. Kooli eesmärgiks on tuua lapsed juba varases eas muusika juurde ja arendada nende loovust. Ligi kolmesajast Meeros kasvandikust noorimad on üheaastased, lisaks muusikaharidusele pakub kool ka kunstiõpet. Neid on aidanud paljud tuntud muusikud, heliloojad ning dirigendid, nagu näiteks Olav Ehala, Tomi Rahula, Dave Benton, Kadri Tali jne. Koostööd on tehtud ka heliloojatega, kes neile laule kirjutavad: Koit Toome, Hans Hindpere, Tõnu Laikre jne. Peale lastekoori paluti lavale Tsellokvartett C-Jam ja Luisa Värk, kes esitasid Rein Rannapi "Tango". Väga huvitavad tsellode madalad ja kõrged helid vaheldusid Luisa Värgi imekauni, kõlava häälega. Esituse tase oli professionaalne ja kõrgetasemeline. Kontserdi tegi eriliseks see, et muusikud andsid lugudele juurde oma nüansse. Tsellokvartett C-JAM koosseis on tegutsenud edukalt alates 2004.aastast. Kvartett on
12.1889 26.03.1962) Päts, Riho (26.06.1899 15.01.1977) Aav, Evald (07.03.1900 21.03.1939) Oja, Eduard (17.01.1905 - 16.04.1950) Võrk, Enn (14.03.1905 20.09.1962) Tubin, Eduard (18.06.1905 17.11.1982) Ernesaks, Gustav (12.12.1908 24.01.1993) Kapp, Eugen (26.05.1908 29.11.1996) Kapp, Villem (07.09.1913 24.03.1964) Ilves, Heimar (15.09.1914 - 05.02.2002) Lepnurm, Hugo (31.10.1914 15.02.1999) Ojakäär, Valter (10.03.1923) Otsa, Harri (03.11.1926 - 30.10.2001) Hindpere, Hans (18.03.1928) Naissoo, Uno (25.03.1928 05.01.1980) Koha, Jaan (17.12.1929 15.11.1993) Sau, Olev (10.08.1929) Tormis, Veljo (07.08.1930) Lätte, Raimond (22.02.1931 06.01.1997) Pärt, Arvo (11.09.1935) Põldmäe, Alo (22.05.1945) Lepik, Tarmo (09.11.1946 - 11.03.2001) Kangro, Raimo (21.09.1949 - 04.02.2001) Ehala, Olav (31.07.1950) Sumera, Lepo (08.05.1950 02.06.2000) Eespere, René (14.12.1953) Vähi, Peeter (19.05.1955) Grünberg, Sven (24.11.1956) Tulev, Toivo (18.07.1958)
hooldamise nõuete arvestamist." (kunstiajaloo professor Mart Kalm) Gümnasistid ise nimetasid oma uut koolimaja klaaspaleeks, nad olid selle üle uhked ja hoidsid seda. Nii on see ka tänapäeval hoone on suutnud oma esialgse ilme peaaegu täies ulatuses säilitada ja kuulub arhitektuurimälestisena kaitse alla. RG, ükskõik mis nime ta parasjagu kandis, on andnud arvukalt nimekaid vilistlasi teadlasi, poliitikuid, loomeinimesi. Nt muusikud: Arvo Pärt, Kuno Areng, Valve Lepik, Hans Hindpere, Harri Ilja, Aino Külvand, Uno Kreem, Erich Loit, Tiit Tralla, Uuno Taremaa jt. Tänapäeval leiame tublisid RG vilistlasi tunnustatud tegijate seas nii humanitaar- kui ka reaalteaduste vallas. Nimetagem neist kas või ajaloolasi Enn Tarvelit, Raimo Pullatit, Tõnu-Andres Tannbergi. Veel on selle kooli lõpetanud kirjanikud Raimond Kaugver, Tõnis Lehtmets, Sven Sildnik, kunstnikud Aili Vint, Erika Tammpere, Endel Valk-Falk, 16 http://rakgym.edu.ee/ee/pages.php?action=view&page_id=109
Nimepidi mäletas Peters neist vaid endist meremeest Männit, kes oli Muhu-Liival haavata saanud. Nende kaheksa saarlasega oli sakslastel kokkulepe, et mehed teevad kaasa Muhu ja Saaremaa vallutamise ning lähevad seejärel koju. Järgmisel päeval kohatud Külasemast lõuna pool kadastikus ülestõstetud kätega punaväelasi. Nähes meeste Soome sõjaväevormi, küsinud üks kohkunud vang, kas tal lõigatakse kõrvad ja nina ära. Pataljoni komandör major Hindpere ütelnud seepeale, et kõrvade ja nina lõikamiseks peab esitama kirjaliku palve ja minema sellega pataljoni arsti juurde. Selgus, et küsija oli Leningradi kunstiüliõpilane (Sammet 1999, 163 jj.). Nii oli küsimus ehk põhjustatud Soome Talvesõjaaegsetest hirmulugudest Nõukogude Liidus. Dessandipäeva hommikul toimus punaarmeelaste segadusse ajamiseks ka pettemanööver ,,Südwind", mille käigus imiteeriti rünnakut Saaremaa lõunarannikul Kõiguste lahe piirkonnas
annaabi.ee 
