pseudonüümi Hoia Ronk all. Asutas pilkeldehed Sädemed (Postimehe juures) ja Kratt (Päevalehe juures) ning oli nende toimetaja. Ilukirjandusliku proosa kirjutamisega alustas 1928. aastal, äratades tähelepanu 5-osaliste memuaaridega "Minu elukroonika" (3 köidet; 1929) "Murrang" (1930) ja "Tõnissoni juures" (1931). Hindrey loomingu kõige intrigeerivamaks osaks on ta novellistika, mille keskmes on patriarhaalse mehe psüühika ja mehenaise suhete süvaeritlus. Hindery on tundlik ka aumõiste suhtes. Ta käsitleb seda eriti oma ja võõra suhete kaudu: autori positsioonil olev kangelane vastandab uue generatsiooni ellusuhtumisele esivanemate õilsa vere kutse ja kohustuse seda järgida. Oma kangelast kõikide argumentidega kaitstes kohustab ta teda edasi kandma esivanemate rikkumata verd. Esivanemate vere hääl kannab ka Hindrey ajalooliste romaanide "Urmas ja
südamelt 1933, Mureliku suuga 1942 (kolmanda perioodi algus, üleminekukogu), Sädemeid tuhas 1954, Ääremail 1963 (ilmunud Rootsis, pagulasmeeleolud ja eleegilised toonid tugevnevad). 4. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid 191728. Psühholoogiline proosa: Autorid: Hindrey kasvab välja orgaaniliselt varajasest realismist, sai tuntuks följetonina, karikaturistina, lastekirjanikuna. Lõhkiläinud kolumats lastekirjanduse klassikaline koomiks. Hindery II tulek kirjandusse toimub 1920ndatel aastatel, hakkab kirjutama ajakirjandusele meelelahutuskirjandust ja teenima raha. III saagumine kirjandusse 1929 aastal, kui ilmub ta esimene novellikogu, pigem on ta psühholoogiliste novellide meister, aga samas ei saa romaane kõrvale jätta. Draama Eesti draama käekäik seoses teatriga. 20ndatel aastatel võib rääkida ekspressionistlikust või sümbolistlikust teatrist, aga see pole liiga selge.
annaabi.ee 
