[2] 2) Gleistumistunnustega näivleetunud muld (LP(g)) perioodilist ülavett ei esine, kuna on kuivendatud aga vajab ka lupjamist. 3) Gleistunud näivleetunud muld (LPg), esineb perioodilist ülavett, põllumaana vajab kuivendamist, rohumaana kasutades pole hädavajalik, vajab lupjamist. Lähtekivimiks on punakaspruun liivsavimoreen. Boniteet on valdavalt 35-40 hindepunkti, kuid pärast kuivendustööde tegemist võib ulatuda ka 40-45 hindepunktini. [2] 4) Leostunud gleimuld (Go) on tekkinud alalise liigniiskuse juures karbonaatsel lähtekivimil. Suhteliselt viljakas aga raskesti haritav, nõuab täpset harimisaega. [2] 5) Leetjas gleimuld (GI) on hästi kasutatav rohumaana, põllumaaks peab olema hästi kuivendatud. Looduslikus taimkattes leetumisele viitavad taimekoosluses puuduvad või esinevad üksikute liikidena koos lubjalembelistega. [2] Hinnang kasutussobivusele nii üksikute muldade kui ka põllu
8,0%. Kaeveks võetud koha huumusesisaldus jäi aga 3-4% vahele, kuna seda ala pole üles haritud. Karbonaatsetest gleimuldadest moodustavad põhiosa rähksed gleimullad. Kõrgematel aladel kaasnevad nendega gleistunud rähksed ja paepealsed mullad ning madalamatel aladel küllastunud turvastunud ja madalsoomullad (Raimo Kõlli, 2012). Antud muld oli sammuti kõrgemal alal ( pandivere kõrgustikul ), ning tegemist oli rähkse gleimullaga. Sügavamal rähksel gleimullal jääb boniteet 40-45 hindepunktini. (Raimo 13 Kõlli, 2012). Kaevete huumuskiht oli üpris tüse, seega selle mulla boniteet jäi 40-44 piiridesse. (Tulemused välja toodud tabel 2). Tabel 2. Poolkaevete boniteedid, lõimised ja pH. Poolkaeve 1 2 3 4 5 6 7 8 number. Boniteet 40 44 42 44 42 42 44 40
annaabi.ee 
