valmistuda monarhia taastamiseks Saksamaal, jäädes sõjaväelaslikult truuks oma vandele Weimari vabariigi ees. Aastal 1932 sundisid Hindenburgi lähikondlased, eriti poeg Oskar von Hindenburg, teda uuesti presidendiks kandideerima, kuna ta oli ainus kandidaat, kes võinuks võita Hitlerit. Vana ja haige Hindenburg pidigi sellega nõustuma ning ta valiti uuesti presidendiks. Talle ei meeldinud Hitler, kuid 1933. aasta alguses oli Saksa parteipoliitika tupikusse jooksnud ning Hindenburgil ei jäänud muud üle, kui Hitler 1933 aasta jaanuaris riigikantsleriks määrata. Sama aasta 23.märtsil kirjutas Hindenburg alla lepingule, mis andis kogu võimu Hitleri kätte. Hindenburg jäi ametisse kuni oma surmani. Hindenburg suri 86-aastaselt kopsuvähki oma kodus Neudeckis, Ida-Preisimaal 2. augustil 1934. Hindenburg maeti Tannenbergi memoriaali , kuid Teise maailmasõja lõpus viidi ta säilmed Lääne-Saksamaale, et need ei langeks nõukogude sõdurite saagiks. Seal maeti ta
Saksamaa välispoliitika oli 1930. aastatel suunatud Saksamaale kahjuliku Esimese maailmasõja lõpetanud Versailles' rahulepingu revideerimisele. Rahulepinguga püüdsid sõja võitnud Antante riigid piirata Saksamaa majandusliku ja sõjalise võimuse taastamist. 1933. aastal sai Saksa Natsionaalsotsialistlik Töölispartei valimistel 17,3 miljonit häält ja võitis koguni 230 saadikukohta, saades Riigipäeva suurimaks parteiks. 1933. aastal soovitas osa ministreid president Paul von Hindenburgil pakkuda kantsleri koht Hitlerile ja põhiseaduslikul teel tuligi võimule Adolf Hitler. Valimiste päev kuulutati "Ärganud rahva päevaks". Siitpeale toimus Saksamaal üks tähelepanuväärsemaid ja maailma suurimaid majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi revolutsioone, mida üks mees on suutnud kunagi korda saata. Kaotades erinevad piirangud tööjõu vabale liikumisele töökohtade ja erialade vahel, vähenes töötute arv ühe aastaga rohkem kui kuus korda
annaabi.ee 
