Paljud inimesed seavad endale eesmärgid juba varajases nooruses: kes tahab saada lauljaks, kes politseinikuks. Enamik inimeste jaoks ongi õnn see, kui nad saavad unistuste töö ning hea palga. Noored, kes juba varakult tulevikku planeerivad ja sellega kõvasti vaeva näevad, jõuavad ka tavaliselt enda unistusteni. Nad teavad, millega nad alati rohkem tööd peavad tegema ning paremaid hindeid saama. Samas on noori, kes ka gümnaasiumi lõpuks enda tulevikku ette ei tea ning hindedki midagi head ei tõota. Niisiis lähevadki nad peale gümnaasiumi lõpetamist tööle, mis neile ei meeldi, ning palkki pole kiita. Heaks näiteks olen mina, olen jõudnud gümnaasiumi, mis tundub olevat koht noortele, kes kelle siht on ülikooli poole, kuid mina ei tea siiani, mis on minule sobiv amet. Igal inimesel on enda unistuste töö, millega vaeva näha, iseasi , kas ka sinnani jõutakse. Nii mõnedki inimesed hävitavad õnne. Nad võivad
Paljud inimesed seavad endale eesmärgid juba varajases nooruses: kes tahab lapsena saada lauljaks, kes politseinikuks. Enamiku inimeste jaoks ongi õnn see, kui nad saavad unistuste töö ning hea palga. Noored, kes juba varakult tulevikku planeerivad ja sellega kõvasti vaeva näevad, jõuavad ka tavaliselt enda unistusteni. Nad teavad, millega nad alati rohkem tööd peavad tegema ning paremaid hindeid saama. Samas on noori, kes ka gümnaasiumi lõpuks enda tulevikku ette ei tea ning hindedki midagi head ei tõota. Niisiis lähevadki nad peale gümnaasiumi lõpetamist tööle, mis neile ei meeldi, ning palkki pole kiita. Heaks näiteks unistuste täide viimisest olen mina: olen tahtnud juba põhikoolist saati saada notariks. Ma tean, millega pean rohkem vaeva nägema ning pingutama. Igal inimesel on enda unistuste töö, millega vaeva näha, iseasi, kas ka sinnani jõutakse. Nii mõnedki inimesed hävitavad õnne. Nad võivad jõuda oma
Paljud inimesed seavad endale eesmärgid juba varajases nooruses: kes tahab lapsena saada lauljaks, kes politseinikuks. Enamiku inimeste jaoks ongi õnn see, kui nad saavad unistuste töö ning hea palga. Noored, kes juba varakult tulevikku planeerivad ja sellega kõvasti vaeva näevad, jõuavad ka tavaliselt enda unistusteni. Nad teavad, millega nad alati rohkem tööd peavad tegema ning paremaid hindeid saama. Samas on noori, kes ka gümnaasiumi lõpuks enda tulevikku ette ei tea ning hindedki midagi head ei toata. Niisiis lähevadki nad peale gümnaasiumi lõpetamist tööle, mis neile ei meeldi, ning palkki pole kiita. Heaks näiteks unistuste täide viimisest olen mina: tahan minna välismaale ülikooli. Ma tean, millega pean rohkem vaeva nägema ning pingutama. Igal inimesel on unistuste töö, millega vaeva näha, iseasi, kas nad ka sinnani jõuavad. Nii mõnedki inimesed hävitavad õnne. Nad võivad jõuda oma unistuste tippu, sellega kõvasti tööd tehes
3. Peategelane Erik Ponti on teose alguses 14-aastane poiss. Ta on kõhna kehaehitusega ning keskmise pikkusega. Tal on pruunid juuksed. Teose teises pooles hakkab ta viha vaigistamiseks tegema ka jõutreeningut, mis kasvatab ta lihaseid ning koju naastes ei lähe talle vana jõugujakk enam selga. Erik on teatud mõttes väga tüüpiline kiusaja, kes tegutseb selleks, et end kaitsta ja mitte muutuda ise ohvriks. Ta ei oska ennast teisiti kaitsta kui füüsilise vägivallaga. Ta hindedki on nagu tavalisel koolikiusajal – halvad, alla keskmise. Samal ajal ta on aga intelligentne ja tark, õpihimuline. Teda huvitab loodus ja ajalugu. Väikese pingutusega saavutab ta koolis ülihead tulemused. Eriku teeb eriliseks veel tema fantastiline kaklemisoskus. Ta suudab arvestada, mis on löögi tulemuseks. Ta ennustab ette ka vastase käitumist lihtsa välise vaatluse tulemusena, see tuleneb kogemusest, mille omandas aastatega oma kasuisalt ja jõugu pealikuna
annaabi.ee 
