metodoloogia nagu inimese võimed oleks normaaljaotuse järgi. Tulemusmudeli loogika on hämmastavalt lihtne, ütle, mida õpilased peavad teadma ja oskama, õpeta neile seda ja siis vaata, kuidas nad saavutasid need oskused tegelikult. Protsessituumaks on põhimõte: kui nad ei omandanud oskusi, proovivad nad uuesti, kuni jõuavad vastava tulemuseni. Üliõpilaste antakse katseteks mõistlikuse piires võimalused. Mõned sooritavad hindamsie järgi tulemuse kiiremini kui teised. (lk 185) Kvantitatiivne hindamine ei vasta ilmtingimata küsimusele, kui palju õpilase dteavad, vaid kui hästi nad seda teavad. Tulemusmudeli eeldused. Õpisoorituse taset saab sõnastada õpiväljundite keeles. Erinevad õpiviisid võivad viia samade tulemusteni. Õppejõud otsustab, kas ja kui võrd sooritus vastab kriteeriumitele. (lk 186) Võrdlushinamine väljendab õpitulemusi sel teel, et võrdleb õppetöö lõpul.
saaks lapse heaks tööle panna. MIS ON hindamise eesmärk: on jõuda terviklku arusaamine lapse oskuste-teadmiste- võimete nõrkadest ja tugevatest külgedest. Saada aru, mis küljed on eakohased, vb ka kõrgemalt arenenud ja saaada ka aru, mis kohad on nõrgemad ja kus peaks teda rohkem toetama. Hindamise eesmärk ka, et saada aru, MIS TASEMEL laps on, mitte mis diagnoosi panna. Oluline ka mitte mida,vaid KUIDAS peaks lapsele õpetama. Hindamsie väljundiks võiks olla lapse oskuste , võimete, taseme kirjledus. Kokkuvõtlik kirjeldus sellest. Mingid ilmingud, mis viitavad ühele või teisele . Diagnoos (üpetaja saab ikkagi lapse hälvet kirjelda kuigi ta ei saa diagnoosi panna). Diangoosi võib laps saada, kui teda on piisavalt uuritud meditsiinist ja vastab diagnoosile. On ka nii, et õps ei ole teadlik lapse diagnoosist (nt vanem ei ütle, meditsiinist ka välja ei tule see),
annaabi.ee 
