asutuse, isiku, organisatsiooni või ühiskonna huvigruppide hinnangust dokumendi väärtusele; ning dokumentide säilitamiseks vajalikust ressursist või arhiivi käsutuses olevatest eelarvevahenditest. *Arhiiv võib ühe-liigiliste dokumentide kogumit hinnates säilitamiseks välja valida statistiliselt esindusliku väljavõtu. Hindamine toimub: arhiivimoodustajate väljaselgitamisel, arhivaalide väljaselgitamisel ja arhivaalilt arhiiviväärtuse äravõtmisel. Hindamisotsust ja selle lisasid säilitatakse alatiselt arhiivis. Hävitamine. Asutus võib oma dokumendid eraldada hävitamiseks pärast säilitustähtaja möödumist. Arhivaale ei hävitata. Asutus dokumenteerib oma dokumentide hävitamise hävitamisaktiga. Hävita-misaktis esitatakse hävitamiseks eraldatavate dokumentide kohta vähemalt järgmised andmed: viide avaliku arhiivi hindamisotsusele; tähis liigitusskeemi või
1. Kokkuvõtete tegemine Igale vestlusele võib järgneda hindaja eneseanalüüs, et järgneval vestlusel vigu mitte korrata. 2.Tulemuste üldine (mitte personaalne) analüüs, avalikustamine Analüüsida tuleb ka hindamisprotsessi käigus tekkinud hindamisvigu, mis võivad olla seotud hindamislehe väljatöötamisega, puuduliku küsimustiku, või hindamissituatsiooniga, (vt ptk Ebaõnnestunud valik II osas) Hindamisvead võivad muuta hindamisotsust ning mõjutada oluliselt tulemust. Hindamistulemused tuleb dokumenteerida. 5 Vestluste perioodi lõpus tuleb teostada analüüs, teha kokkuvõtted ja avalikustada. Avalikustatakse aid kokkuvõte. 3.Tulemuste rakendamine (administratiivsete otsuste täitmine) Tulemuste põhjal võetakse vastu otsused, mis on aluseks: - Organisatsiooni arengu planeerimisele