suurkorporatsioonid vajavad allatöövõtjaid, tarnijaid ja edasimüüjaid. Ka riiklikud asutused on kohusatud võimaluse korral väikefirmade tooteid ja teenuseid kasutama. (Steinhoff, Burgess 1991) Isikut, kes väikefirma asutab, seda juhib ja kõigega riskib, nimetatakse ettevõtjaks. Et firmast asja saaks, tuleb ettevõtjal nii oma raha kui ka reputatsioon kaalule panna. Igaühest ei saa ettevõtjat. See amet nõuab inimeselt suurt töövõimet, riskivalmidust, kainet hindamisoskust, eriti aga algatusvõimet. (Ibid.) Ükskõik, kas tegemist on uue või vana ettevõttega, peab enamik ettevõtjaid vastama järgmistele nõuetele (Steinhoff, Burgess 1991): · Neil peab olema kindel ärieesmärk või tulevikunägemus. · Peavad olema valmis aega ja raha kaalule panema. · Peavad suutma plaane teha, organiseerida ja kavasid ka ellu viima. · Peavad suutma edu saavutamiseks pingutama ja kõike mängu panema.
SWOT-analüüs, Õppemeetodi puhul püütakse leida ja analüüsida konkreetse probleemi erinevaid külgi. Meetodit võib kasutada mistahes probleemidele lahenduse leidmiseks. Meetodit saab kasutada ka näiteks oma oskuste hindamisel, hetkeolukorra hindamisel, mingi ettevõtte tegevuse analüüsil ja hindamisel jne. Meetod on kasulik, kuna: arendab õppija kriitilise mõtlemise oskust, arendab õppija analüüsioskust, arendab õppija põhjus-tagajärg seoste nägemise oskust, hindamisoskust, arendab õppija probleemide lahendamise oskust. Meetodi kasutamine Esmalt määratletakse teema raames käsitletav probleem. Töötatakse välja põhireeglid ja võimalikud lahendused. Meetodiga töötamine võib toimuda individuaalse või rühmatööna. Reeglina püütakse esmalt sõnastada (reastada) positiivseid külgi näitavad faktorid, seejärel negatiivseid külgi näitavad faktorid, valitsevad ohud, takistavad tegurid ja võimalused.