laps võib joonistada objekte peensusteni järgi, kuid tal puudub sümbolistlik käsitlusvõime: autistlik laps koolieelik võib matkida teiste joonistusi, kuid ei suuda näiteks tuntud esemeid kirjelduste järgi visualiseerida. Piaget’i järgi näitab sümbolilisuse imiteerimise võime uude arengustaadiumisse jõudmist (Butterworth,& Harris 2002). Laste tööd kõnelevad tema arengu tasemest ning abiks lapse IQ määramisel soovitatakse eripedagoogi abi. Lapse arengu hindamismeetodina mainitud vaatlus on võimaldab saada vahetut teavet käitumise ja tegevuse kohta. On räägitud süstemaatilisest vaatlusest ja osalusvaatlusest, kui vaatleja osaleb ise tegevuses. Vaatlusesandmete analüüsi põhjal saame lapse kohta koostada üsna põhjaliku iseloomustuse. Ent lisaks sellele saab õpetaja aimu lapse arengust ka vestluse läbi nii lapsega kui ka tema vanematega. Kaasajal on hindamises üksiku hindaja mudelilt mindud keskkonna mudeli poole, kus
2) uute eesmärkide püstitamine; 3) võimaluste üle arutamine ja võimalike muudatuste kavandamine; 4) eesmärgi saavutamiseks vajalike tegevuste kavandamine; 5) kokkulepitu dokumenteerimine. Kui hindamine ei anna soovitud tulemusi, peaks juht: 1) määratlema probleemi; 2) välja selgitama probleemi põhjused. 3) koostama ühiselt tegevuskava. 4) jälgima töösooritust ja saama töötajalt regulaarselt tagasisidet. Levinud hindamismeetod on vestlus vahetu juhi ja alluva vahel. Hindamismeetodina on sobilik kasutada ka 360 kraadi tagasiside meetod ja rahulolu-uuringud. 360 kraadi tagasiside töötajat hinnatakse tema igapäevasest töökäitumisest lähtuvalt. Hindajateks on töötajat tundvad isikud (alluvad, kolleegid, otsene ülemus, kliendid, juht ise). Tulemusi võrreldakse töötaja enda hinnangutega. Hindamiseks tuleb töötajaga kindlasti kokku leppida sobiv aeg, valmistada ette materjal,
annaabi.ee 
