last ergutada ka avatud küsimuste/korralduste abil, näiteks Jutusta edasi! Räägi edasi! Jutustused salvestati diktofonile ja hiljem transkribeeriti, toetudes suulise kõne transkribeerimise juhistele (vt lisa 4). Analüüsiti nii vahendatud, kui vahendamata jutustusi. Transkribeerimise usaldusväärsuse tagamiseks transkribeerisid lapse lindistusi kaks inimest (töö autor ja juhendaja). Erinevuste osas jõuti kokkuleppele. Narratiivi Hindamisskaala (NHS) alusel (täpsed hindamisjuhised vt lisa 5) hinnati järgmisi kategooriaid (iga jutustuse eest oli võimalik saada 1 p, 2 p või 3 p): 1. Jutustuse mahtu – lausungite arvu jutustuses ning lausungite keskmist pikkust. Käesolevas töös loeti lausungiteks intonatsiooniliselt lõpetatud üksusi. Lausungi keskmine pikkus saadi sõnade arvu jagamisel lausungite arvuga. Sõnade arvu loendamisel ei võetud arvesse katkestatud sõnu ja fraase, sõnade kordusi ning jutustusse mittekuuluvaid fraase. Hinnati 3 punkti süsteemis
nimetatud seadus on Eesti kriisireguleerimise süsteemi keskne õigusakt, milles on sätestatud võimalikeks hädaolukordadeks valmistumise ja nende lahendamise põhimõtted. Tähelepanu on magistritöös pööratud ka asjaolule, et andmeturbe ja serveriruumi ohtude hindamiseks on Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus välja töötanud "Infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteem ISKE rakendusjuhendi", kuid selles juhises pakutavad hindamisjuhised ja hindamine erinevad üldise hädaolukorra riskianalüüsi tegemisest. Magistritöö põhjal võib väita, et dokumendi- ja arhiivihalduses ohu planeerimist käsitlevad juhendid on kohati üsna pealiskaudsed. Puudub ühtne riskianalüüsimetoodika ja analüüside sidusus. Praegu peavad asutused tegema riskianalüüse erinevates valdkondades erinevatel alustel, kuid samal ajal hinnatakse osaliselt samu aspekte.
annaabi.ee 
