Masing oli eesti pastor ja keelemees, õ-tähe tooja eesti kirjakeelde. Teoses oli ta väliselt mees, kes järgib reegleid, ent sisemuses peidab hoopis teistsugust inimest: auahnet, tunnustust ootavat, ka silmakirjalikku. Oma ajalehes püüab Masing lugejaid harida. Seejuures on huvitav see, et ta arvab oma kirjatükkidest väga hästi ning enese pihta suunatud kriitikat talub halvasti, mis aga ei takista tal Kr. J. Petersoni loomingut ülikriitiliselt hindamast ja kirjanduskõlbmatuks tunnistamast. Masing on kriitiline ka Petersoni elukommete suhtes. Kr. J. Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Teoses on ta mees, kes samuti nõuab oma õigust taga, ent teeb seda hulga leebemalt kui hr Masing. Petersoni iseloomustab kõige enam liikumine. Rännak paistab Petersonile üsna oluline olevat, sest ainult teekonda läbides jõuab ta oma eesmärkideni
Koe karakteristika oli keeruline vulkaniidi proteesidel.Naturaalse sooja koe värvi ja kontuuri saab saavutada modernsete akrüülvaikudega. Protssidel nooruslik välimus võib olla eelistatud vanematel patsientidel. Mitmed autorid on proovinud ennustada patsiendi sugu ja vanust vaadates hamba proteeside paigutust või vaadates suulisi fotosid. Võime arvata vanust või sugu ei olnud võimalik. Need uurinud ebaõnnestusid hindamast hambaid suusiseses perspektiivis, samas kui hinnata avalikult. Järgmine saavutus hammaste esteetikas oli artikkel visuaalse taju kohta tuues välja detaililiselt artistlikke põhimõtteid. Oletus oli,et protees on kunstiline töö ja sellel peaks olema samad vaatestandardid nagu maalidel või skulptuuridel. Peamine suund on üritada dünaamilist ühtsust, mis on teisisõnu kutsutud kui ,,Ühtsus sordiga".Kogu proteesi kompositsioon peaks