- Kolmandana tuleb arvestada õpilse privaatsusega, kui kasutatakse sõnalist sekkumist. - Sõnaline sekkumine peab olema kiire ja lühike. - Sõnalise sekkumise korral tuleb rääkida teost, mitte isikust. - Piirangud tuleb panna käitumisele, mitte tunnetele. - Hoiduda tuleb irooniast ja sarkasmist. (lk27-28) Välishindamine ja sisemine hindamine ehk riiklikud hindamised ja koolisisesed hindamised on kaks erinevat asja. Esimene oluline erinevus on hindajas. Esimesel juhul on tegu ananüümse hindajaga, keda ei teata. Teisel juhul on tegu personaalse hindamisega. Teine erinevus on eesmärkides: - Välishindamise eesmärgiks on määrata taset. Välishindamisel ei ole tagasiside ja motiveerimise eesmärki. - Sisehindamise eesmärgiks on lisaks tagasisidele veel: motiveerimine, positiivse enesehindamise kujundamine, õpetajale tagsiside andmine, et vajadusel õppeprotsessi korrikeerida.
See teooria meeldib mulle väga ka sel põhjusel, et sarnaselt MINA-tasanditele, täidan ka mina ühiskonnas sarnaseid rolle. Tuleb olla lapsevanem (kodus, lastega), samas täiskasvanu (nt tööl), samas vahel on vaja olla ka lapselikku poolt (nt just loovust ja uudishimu läheb minumeelest vaja õppimisel, olgu siis koolis või tööalastel koolitustel see on minu jaoks edasiviiv jõud). Belbini meeskonnarollide mudeli kirjeldust lugedes,tundsin end ära eelkõige Kordineerijas, veidi ka Hindajas ja Võimaluste otsijas. Elu on näidanud, et kohe kindlasti ei ole ma Innovaator. Mul ei teki endal eriti väga algseid ideid, pigem meeldib teiste ideid edasi arendada. Koostöö sujub mul pigem hästi inimestega, kellel on ideed ja kui Hindaja minus leiab, et see idee on hea ja huvipakkuv, siis hakkan võimalusi otsima kuidas ja kes selle idee ellu viiks ning mida on selle idee teostamiseks vaja.