Kasarmu üheksanda jao ülem oli allohvitser Himmelstof. Teda peeti kõige kurjemaks ja õelamaks inimeseks. Ta tundis ennast uhkelt, kui sai karistada mõnd õppurit. Temaga oli nii mõnelgi arveteklaarimine plaanis, eriti Tjadenil, kes oli voodimärgaja ja seetõttu Himmelstof teda tihti karistas. Kui poistel ühel õhtul vaba aega oli, siis neil oli väljamõeldud plaan kuidas Himmelstof läbi klobida. Himmelstof käis igal õhtul kõrtsis napsutamas. Poisid klobisid Himmelstofi läbi, kuid too ei saanud teada kes seda temaga tegi. Pärast Kemmerichi suri järgmisena rindel Haie Westhus, ta sai selga tabamuse. Mehede kes pole veel surma saanud, on vaimselt väga raskes olukorras. Sõda muudab inimest väga palju. Vaimselt oli kõigil väga raske. Nad pole hulluks läinud vaid tänu sellele, et nad võtavad seda olukorda huumoriga. Paul saab puhkuseloa ja sõidab koju. Ta veetis kaks nädalat puhkusel. Bäumer oli kuulnud ema haigusestumisest. Emal oli vähk
otsustavamalt ümber kui kümne kooliaasta jooksul. Me veendusime, algul imestunult, siis kibestunult ja viimaks ükskõikselt, et mitte mõistus ei näi olevat otsustava tähtsusega, vaid saapahari, mitte mõte, vaid süsteem, mitte vabadus, vaid rividrill." ,,Kõige tähtsam oli see, et meis võrsus kindel ja praktiline ühtekuuluvustunne, mis rindel saavutas oma parima, mida sõda üldse on sünnitanud: seltsimehelikkuse!" Kui Himmelstofi kiusasid. (20) Aastatepikkuse positsioonisõja elavad üle ainult kõige tugevamad: ,,Õudust saab taluda senikaua, kui sa olukorrale lihtsalt allud, ent see tapab, kui hakkad selle üle järele mõtlema.Paulist ja tema kaaslastest saavad karmid rindevõitlejad , kes püüavad kõik tunded alla suruda, et mitte mõistust kaotada." Iga üleelatud päev võib olla viimane. Me näeme elamas inimesi, kellel puudub kolju, me näeme jooksmas sõdureid, kellel mõlemad